Me püüame ennast maailmas heast küljest näidata ja võitleme ahistamise vastu, aga kui kõik ei lähe meie soovi järgi, käitume ebaviisakalt, kirjutab kolumnist Kaire Uusen Postimehes.
Eurovision tõi taas välja eestlaste sallimatuse. Nii muusikainimesed kui ka publik avaldasid arvamust: meie viisime Euroopasse kõrgkultuuri, mida sealsed matsid ei mõistnud. Kui võidulaul oli selgunud, tegid muusikaeksperdid ja vaatajad kiire järelduse: jõledus võitis. Eesti on maitsekas, teised on lollid ja maitsetud.
Kui algul arvasin, et kriitika on sihitud Iisraeli laulu või esinemise pihta, siis selgus meediaportaalide kommentaariumides õige pea, et vaenlane on hoopis esineja välimus. Facebookis olid vihaste meeste ja noorte naiste kommentaaride kõrval (pildi järgi) 50–60aastased Ened, Sirjed ja Anned, kes kirusid „paksu siga” ja kogu Euroopa matslikkust. Loodan südamest, et need ei olnud meie õpetajad, kes läksid esmaspäeval tööle ja asusid seal võitlema koolikiusamisega või rääkima teistega arvestamise tähtsusest. Eestlane ei salli „paksu” ega „inetut”, ometi on enamik meist just sellised – üsna tavalised inimesed.
Tänavuse Eurovisioni võitis Israeli laulja Netta Barzilai.
Eurovisiooni konkurss on juba ammu lakanud olemast laulukonkurss, nagu ta algselt oli. Praegu on ta rahaliselt kallis ja muusikaliselt odav telešõu ja selliselt temasse peakski suhtuma. Ei maksa otsida sallimatust seal, kus seda ei ole. Mina samuti ei salli sellist häälitsemist, mida kogu tsiviliseeritud Euroopa nimetab “muusika tegemiseks”. Tädi välimus ei puutu asjasse ja lolle nägusid tahtmise juures oskab igaüks teha!
Pigem on matslik ja labane käitumine artisti poolt see, mis eestlasi vihastas, mitte tema välimus. Usun et väärikalt käituvat korpulentset daami ei solva keegi ja ei sõima paksuks.
Nt. Monserrat Caballe…
Mis sellel laulul viga? Mulle väga meeldib. On veel hullemaid laule. Ja esineja on ka vinge ning julge.
Viga on selles, et see ei olegi laul. Nimetame asju õigete nimedega.