Tuleval laupäeval, 2. juunil kell 16 avab Evald Okase muuseum Haapsalus suveks taas külastajatele uksed. Suvehooaega alustatakse kolme näitusega. Muuseumi teise korruse näitusesaalides on väljapanek Evald Okase loomingust (maalid, joonistused, graafika) ja Mai Levini kureeritud näitus „Linn ja maa Evald Okase loomingus“. Pööningusaalis saab vaadata Kati Kerstna kureeritud EV 100 kunstiprogrammi “100 kunstimaastikku” kuuluvat rahvusvahelist klaasikunstinäitust „Teine vaatenurk“ ja esimese korruse galeriis on avatud Silja Saarepuu ja Villu Plingi ühisnäitus „Maal“.
Näitus „Linn ja maa Evald Okase loomingus“
Koostaja Mai Levin: „Evald Okase maalis ja graafikas on teema esindatud rikkalikult ja mitmekülgselt, kajastades linna ja maa suhete muutuvat käsitust eri ajajärkudel. Sõjajärgsetel aastatel oli kunstniku fookuses sõjajälgedega Tallinna vanalinn ning Vääna ranna- ja metsamaastikud. 1946. aastast pärineb ühtaegu dokumentaalne ja muljeliselt vahetu mapp „Tallinn. 25 litot“. Väänas, mis kujunes kunstnike töö- ja puhkusebaasiks, hakkas teda köitma põhjamaine lopsakas rohelus, mis ilmus tema maalidesse ikka ja jälle hiljemgi . 1950.aastatel haaras teda üldine saartevaimustus – hoogsas ekspressiivses laadis on ta arvukates maalides ja sügavtrükilehtedes jäädvustanud Kihnu, Saaremaa ja Muhu maastikke, rahvatüüpe, kalurielu. Kuigi romantiline Tallinna vanalinn tema graafikast ei kadunud, muutusid 1950.aastate lõpus nii maalis kui ka estambis domineerivaks suurehitused Kundas ja põlevkivirajoonis. Viimasele pühendatud leht „Gaasitehas“ (1959, akvatinta, ofort) sai preemia Ljubljana graafikabiennaalil 1961. a. Tema reisipiltidel näeme loomulikult kuulsaid ehitisi ja monumente antiigist nüüdisajani. Ent eriti märkimisväärne on, et suurlinnades , kus ta viibis 1960. aastatel – Tokios (1963), Montrealis (1967), New Yorgis (1969) – , innustus ta eelkõige kaasaegsest linnapildist, ehitusbuumist, moodsa arhitektuuri konstruktiivsest julgusest. See väljendus alates 1960. aastatest paljudes abstraktsiooni kalduvates maalides („Linn tellingutes“, 1965, Eesti Kunstimuuseum, jt.) ning söövitus- ja litotehnikas üksiklehtedes, samuti aastail 1974-86 loodud suurekaustaliste litode sarjas „Linn“ I – XIII. Okase isikupäraselt impulsiivne lähenemine konstruktivistlikule kompositsioonile väärib esiletõstmist.
Üldistavamaks, suurejoonelisemaks muutus tema 1960.-80. aastatel loomingus ka maaelu ja looduse käsitlus. Maa viljakust poetiseeris ta sageli naiskujude kaudu. Teda ennegi paelunud looduse elujõud, stiihiline vohamine leidis monumentaalseid lahendusi („Maastik lilledega“, 1976, Eesti Kunstimuuseum). Oma nägemuse linna, looduse ja kunstniku suhetest on ta jäädvustanud triptühhonides „Linn ja kunstnik“ (1978, Eesti Kunstimuuseum) ning „Inimene ja loodus“ (1985, Tartu Kunstimuuseum). Kui kunstniku suureformaadilised teosed on muuseumides, siis rohkesti maastikke ja linnavaateid iseäranis esimestest sõjajärgsetest kümnenditest on erakogudes.“
Näitus on koostatud Eesti kunstimuuseumi, Eesti kunstnike liidu ja Evald Okase muuseumi kogudest.
Näitused muuseumi teisel korrusel jäävad avatuks 9. septembrini.
“Teine vaatenurk”
EV 100 kunstiprogrammi kuulub rahvusvaheline klaasikunsti näitus „Teine vaatenurk“.
Näituse eesmärk on tutvustada tänapäevase klaasikunsti kaasaegsemat poolt ja pakkuda mõtlemisainet sallivuse ning erinevate vaatenurkade mõistmise, nende võimalikkuse ja vajalikkuse teemadel.
Näitust saab külastada 9. septembrini.
Silja Saarepuu ja Villu Plingi isiknätus „Мaal“
Mõistulugusid tööst ja toimetustest. Väikestelt inimestelt maalt ja maali tagant ja veel. Vaadates vaikelu puudekohinaga ning agraarmütoloogilist müttamist saab mõtiskleda: mis toimuks ühel väikesel maal ilma väikeste inimesteta? või mis oleks too maa ilma väikeste inimesteta? Kas elu maal, mida ümbritseb kolmest küljest vesi, tähendab elu isolatsioonis? Või on ümbritseval veel hoopis ühendav roll. Elu kesk vesi – kus vesi on ehk ühest küljest piir – teisalt aga sild.
Saarepuu ja Plingi “väikeste inimeste” seeria on järjekordne vahepeatus uute valikuga varasemaist pilt-lugudest.
Näitust saab külastada 1. juulini.
Muuseumi suvine kunstiprogramm kestab 9. septembrini. Sel perioodil toob muuseum Haapsalu kultuuriellu Evald Okase loomingu kõrval mitmeid põnevaid näituseid ning pakub kunstikursustel osalemise võimalust lastele ja täiskasvanutele.
Evald Okase Muuseum Haapsalus jääb avatuks 9. septembrini T-P kell 12-18.
