Eesti sünnitajad on aina vanemad, beebid üha priskemad, kirjutas Postimees. Keskmine Eesti naine sünnitab oma esimese lapse 28-aastaselt.
Viimase 25 aastaga on Eestis toimunud suured muutused: kasvanud on nii sünnitajate vanus kui ka uute ilmakodanike kaal ning varem nii haruldasest peresünnitusest on saanud uus normaalsus. Eesti viimaste aastate suurimaks probleemiks on aga saanud esiklaste sündimuse vähenemine.
„Sõjajärgses Euroopas kasvas sündimus järsult, toimus beebibuum. Kuna sõda põhjustas inimeste elus palju segadust, siis seostatakse sündimuse tõusu edasi lükatud sündide toimumise ja sõjajärgse optimismiga,“ rääkis Tartu Ülikooli rahvastikuteadlane Mare Ainsaar.
Ainsaar lisas, et ajavahemikku iseseisvuse ja iseseisvuse taastamise vahel tuleb pidada eriliseks. „Laste saamise puhul ei saa nooremaid vanemaid muidugi probleemiks pidada, sest mida varem alustada laste saamist, seda enam neid keskmiselt on,“ lausus Ainsaar.
Viimase 25 aasta sündimust on mõjutanud terve hulk tegureid, kuid Ainsaare sõnul on alati olnud valdav majanduslik toimetulek. Viimaste aastate suurim probleem Eestis on esiklaste sündimuse vähenemine. Neid on arvuliselt peredesse sündinud umbes sama palju kui teisi lapsi.
Laste sünnid ei taastooda Eestis rahvast juba ligi 25 aastat ja praeguste ennustuste järgi ei näe seda Ainsaare sõnul ka lähitulevikus.
