0

Skyway imeraudtee jõudis Haapsallu

Tarmo Õuemaa

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Skyway reklaamipilt. Facebook

Laupäeval tutvustatakse Haapsalus trossrelssraudteed Skyway, mida projekti edendajad peavad kiireks, odavaks ja keskkonnasäästlikuks tulevikutranspordiks. Finantsinspektsioon hoiatab aga, et seda propageeriva ettevõtte aktsiaid ei tohi Eestis avalikult pakkuda.

Skyway on Vene inseneri Anatoli Junitski leiutatud trossidel ja relssidel kulgevad rongid-vagunid, mis peaks kihutama kuni 300, teatud tüübi puhul isegi 500 km/h. Väidetavalt on tehnoloogia vastu suur huvi mitmel pool maailmas. Inimesed saavad osta firma Skyway Capital aktsiaid lubadusega, et nende väärtus hüppab õige varsti lakke ja teeb ostjad rikkaks.

„Sattusin Skyway peale Yotube’is. Tuli välja, et ettevõttel on esindus ka Eestis,” rääkis ettevõtja Kalle-Kusta Tõnisma, kes Haapsalu tutvustust korraldab. „Pakuti, kas ma ei taha neid Haapsalus esindada.”

Ettevõte pakub aktsiaid koos lubadusega, et kiiremate investeerijate kasum tuleb hiiglaslik. „Olen seda nüüd uurinud ja mõelnud ja ostsin talvel ka aktsiaid. Aga mind lummab idee ise, mitte rikastumise mõte,” ütles ta.

Möödunud aastal Eesti Ekspressis Skywayst kirjutanud ajakirjanik Toivo Tänavsuu hinnangul on ettevõtmisel püramiidskeemi tunnused, mis lõpuks võib mullina lõhkeda ja investorid rahast ilma jätta. „Midagi on neil ette näidata, aga see tundub liiga hea, et olla tõsi,” ütles ta.

Finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Livia Vosman ütles, et inspektsioon hoiatas investoreid selle ettevõtte eest juba 2017. aastal. „First Skyway Invest Group LTD ei ole endiselt väärtpaberite avalikuks pakkumiseks esitanud finantsinspektsioonile vajalikke dokumente ja seega puudub tal õigus Eestis aktsiaid avalikult pakkuda,” ütles Vosman Lääne Elule reedel.

Tallinna tehnikaülikooli inseneriteaduskonna mehaanika- ja tööstustehnika instituudi professor Jüri Lavrentjev ütles, et kuigi tehnoloogiliselt võib selline raudtee võimalik olla, tema oma raha sellesse ei investeeriks.

„Põgusal pilgul ei ole selles tehnoloogias midagi uut – tross, kergrööbas, pikad trossivahed. Selliseid ühendusi on väiksemas mahus siin ja seal proovitud,” ütles ta.

„Pikad trossid ei ole probleem, aga probleemid tulevad kiirusega. Trossid on võimalik hästi ära pingutada, aga külgedelt jääb see ikka tuulele avatuks,” sõnas ta. „Suurtel ideedel on ikka see häda, et need takerduvad väikeste probleemide taha.”

Lavrentjevi sõnul ei kahtle ta, et kontrollitud tingimustes ja väikesel maa-alal hoolikalt ehitades saab sellise transpordi tööle 50–100 km/h, aga pikki ühendusi käivitada ei ole lähema 20 aasta jooksul võimalik.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz