Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on viimase miili toetusmeetme loomisega lõpusirgele jõudmas. Toetusmeetme eelnõu saadeti eile tagasiside ja ettepanekute saamiseks teistele ministeeriumidele, kohalikele omavalitsustele ja sideettevõtjatele.
Viimase miili toetusmeetme eesmärgiks on kiire interneti püsiühenduse viimine kodudesse, kus internetiühendus praegu puudub või ei ole piisava võimekusega.
„Euroopa Liidu rahastuse abil saime varasemalt katta internetivõrgu rajamist asulatesse ja küladesse, kuid nendest vahenditest ei olnud lubatud rahastada võrgukaabli viimist elamuteni,“ selgitas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. „Viimase miili toetusmeede aitab viia kiire internetiga liitumisvõimaluse otse majade ja korterite kinnistupiirini,“ lisas ta.
Sealjuures peab rajatav võrk olema selline, mis võimaldab teenuseid pakkuda kõigil seda soovivatel sideettevõtjatel. See tähendab, et elanikud saavad ise valida, millise internetipakkuja teenust nad kasutada soovivad.
„Inimestel peab olema võimalik internetis endale vajalikke toiminguid teostada igal pool Eestis ja peame tagama teenusepakkujate mitmekesisuse. Konkursi võitnud ettevõtjal on kohustus garanteerida kvaliteetne võrgutaristu, mida saavad hiljem kõik sideettevõtjad kasutamata hakata,“ rõhutas minister. „Samuti seame tingimuseks, et loodav püsiühendus peab toimima sõltumata ümbritsevatest looduslikest tingimustest, kasutajate hulgast või ilmastikust.“
Viimase miili projekti raames rajatava võrguga liitumine hakkab toimima sarnaselt elektri- ja kanalisatsioonivõrguga liitumisega. Riigi poolt reguleeritakse ka liitumistasu maksimaalselt suurust, mis ei tohi ületada 200 eurot. Liitumistasu peab olema võrdne kõigile kinnistutele, sõltumata liitumiseks vajaliku kaablitee pikkusest.
Eile tagasisideringile saadetud viimase miili määruse valmides hakatakse selle alusel läbi viima avalikku konkurssi sideettevõtjatele. Euroopa Liidu riigiabi reeglite järgi tohib riik toetada ainult nende piirkondade võrguga katmist, kuhu erasektor omal initsiatiivil järgmise viie aasta jooksul pole investeerimas. Erasektori plaanide väljaselgitamiseks kogus majandusministeerium selle aasta alguses infot Eesti sideettevõtjatelt.
Viimase miili toetusmeetme maht on 20 miljonit eurot viieks aastaks. Eestis on ligi 164 000 kinnistut, kus ei ole ligipääsu kiirele internetile, ning toetusmeetmest soovitakse katta enamik aastaringselt kasutusel olevatest elamutest. Kiireks internetiks loetakse ühendust, mis võimaldab allalaadimiskiirust vähemalt 30 megabiti sekundis.
