Rannarootsi muuseumis tehti täna esimesed pisted kangasse, millest saab järg eestirootslaste ajaloost pajatavale rannavaibale.
Täna kohtusid Rannarootsi muuseumis neljapäevamemmed ja Rootsist kohale tulnud aktiivgrupp, et hakata tikkima 5 meetri pikkust järge olemasolevale 20meetrisele rannavaibale. Erinevalt algsest vaibast tikitakse järg paralleelselt Eestis ja Rootsis ning kahest osast koosnev järjevaip ka kujutab eestirootslaste paralleelselt kulgenud elu ühel ja teisel pool raudset eesriiet.
Nagu esimesegi vaiba puhul, joonistab ja kujundab kangale tikitavad motiivid Rannarootsi muuseumi teadur Jorma Frieberg. Esimesed stseenid on tal valmis joonistatud, kuid see, milline vaip lõpuks välja nägema hakkab, selgub Friebergi sõnul töö käigus.
Mõlemad vaibapooled algavad päriselt aset leidnud põgenemisstseeniga – kui Rootsi-poolsel vaibal põgenemine vaatamata teel ette tulnud viperustele õnnestus, siis Eesti-poolse vaiba puhul jäid põgenejad saksa patrullile vahele ja saadeti Patarei vanglasse.
Eestis tikivad vaipa Rannarootsi muuseumi käsitöötoas igal neljapäeval koos käivad neljapäevamemmed, Rootsis hakkavad aga seitse eestirootsi naist koos käima Stockholmi Eesti majas.
Rannavaip on eestirootslaste ajaloost ja elupiirkondadest jutustav 20 meetri pikkune tikitud vaip, mis valmis 2002. aastal Roots kuninga Carl XVI Gustafi külaskäiguks. Mõtte vaibale järgi tikkida, pakkus välja Rootsis tegutsev eestirootslaste organisatsioon Svenska Odlingens Vänner.
Fotod Arvo Tarmula
