Seoses sellega, et eile ei saanud Hiiumaa liini laevad madala merevee taseme tõttu tavapäraselt kurseerida, saarele sõitjad pidid taas tunde Rohuküla sadamas laevasabas ootama, saatis Hiiumaa vallavolikogu esimees Aivar Viidik märgukirja Lääne-Eesti valimispiirkonnast riigikokku valitud rahvaesindajaile.
„Just nemad on saanud ka hiidlastelt mandaadi esindama meie huve Riigikogus,“ selgitas Viidik. Kirja said Raivo Aeg, Andres Ammas, Enn Eesmaa, Hannes Hanso, Jaanus Karilaid, Kalle Laanet, Lauri Luik ja Urve Tiidus.
„Sel kevad-talvel on mandri ja Hiiumaa vaheline parvlaevaliiklus olnud tugevalt häiritud madala veetaseme tõttu. Tegelikkuses on probleemide ainsaks põhjuseks see, et riik e Veeteede Amet pole õigeaegselt süvendanud nn Rukki kanalit,“ kirjutas Viidik.
Viidiku sõnul on ta majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simsonilt küll abi palunud, kuid minister pole sellele regeerinud. „Lisaks – olen alates eelmise aasta novembrist korduvalt kutsunud majandus- ja taristuministrit Kadri Simsonit Hiiumaale, et parvlaevaliikluse probleemide ja lahenduste teemal arutada. Paraku ei ole ta saatnud ei tagasisidet ega reageerinud ka kutsele. Kuna olukord on tõsine ja puudutab kõigi Hiiumaa elanike heaolu, ootan teie aktiivset sekkumist neis teemades ja ka konkreetset tagasisidet,“ pani Viidik rahvaesindajaile südamele.
Lisaks vallavolikogu esimehe pöördumisele on aktiivsed hiidlased koostamas petitsiooni Hiiumaa parvlaevaliikluses toimuva hukkamõistmiseks ja süüdlaste väljaselgitamiseks. Facebooki-rühma Vabad Hiiumaa Kodanikud administraaatori Rinno Lige sõnul loodetakse petitsioonile koguda vähemalt tuhat allkirja.
Hiidlane Peep Lillemägi üritas ministeeriumist teada saada, miks eirati juba novembri alguses veeteede ametil teada olnud fakti, et Rukki kanali sügavus on langenud kriitilise tasemeni ja kolme kuu jooksul, kui oleks olnud võimalik süvendustöid teha, neid ei tehtud.
„Rukkirahu kanaliga kahjuks kiiret lahendust pole (süvendamiseks on vajalikud erinevad load, kalad kudevad kevadel jne). Süvendustööd toimuvad tänavu suve teisel poolel,“ vastas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda. „Edaspidi plaanime süvendustöid Rukki kanalis teha regulaarselt, iga kahe-kolme aasta tagant. Raha on selleks planeeritud.“
Täna ja homme on lootust, et laevad liiguvad Hiiumaa liinil tavapäraselt, sest merevee tase on veidi tõusnud.
Uus tõrge võib tulla aga pühapäeval, mil pühadeks saarele sõitnud hiidlased taas mandrile minema peavad. Pühapäevaks ennustatakse taas veetaseme langust ning juba on kaalutud ka võimnalust laevad taas Heltermaa ja Virtsu vahel kurseerima panna.
Hiiumaa vallavolikogu esimehe kiri
Tere!
Pöördun teie kui Lääne-Eestist valitud Riigikogu liikmete poole.
Olete loodetavasti kursis Hiiumaa ja mandri vahelist parvlaevaliiklust puudutavate probleemidega. Samuti usun, et teate, et regulaarne, kvaliteetne ja tõrgeteta laevaühendus on nii Hiiumaa kohaliku ettevõtluse kui kogu saare heaolu seisukohalt ülioluline.
Teil kui hiidlasi esindavatel saadikutel Eesti tähtsaimas esinduskogus lasub kohustus ja vastutus selle heaolu eest seista!
Eelmise aasta 16.novembril võttis Hiiumaa vallavolikogu vastu avalduse, mille eesmärk oli, et Hiiumaa omavalitsus oleks mandri ja saarte vahelistes transpordiühenduse lepingutest partneri staatuses (sarnase avalduse võttis vastu ka Saaremaa vallavolikogu).
Avaldus koos Hiiumaa Ettevõtjate Liidu toetuskirjaga saadeti Riigikogule, Riigikogu majanduskomisjonile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Ühtegi vastust neist institutsioonidest pole siiani tulnud!
Sel kevad-talvel on mandri ja Hiiumaa vaheline parvlaevaliiklus olnud tugevalt häiritud madala veetaseme tõttu. Tegelikkuses on probleemide ainsaks põhjuseks see, et riik e Veeteede Amet pole õigeaegselt süvendanud nn Rukki kanalit. Samas on info kanali olukorra kohta olnud kogu aeg teada nii Veeteede Ametile kui MKMile, sest kanali mõõdistamine toimub regulaarselt.
Kriisiolukorra taustal on nii MKM, Veeteede Amet kui ka peaminister küll rääkinud Hiiumaa ja mandri vahelise veetee korrastamise ja Rukki kanali süvendamise vajadusest, aga konkreetsust on selles olnud vähe.
Seetõttu saatis Hiiumaa vallavolikogu Vabariigi Valitsusele ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile pöördumise, mille soovib, et MKM, koostöös partneritega, töötaks välja konkreetse tegevuskava parvlaevaliikluse häireteta toimimise tagamiseks, kus oleks kirjas nii konkreetsed tegevused, ajaplaan ja ka rahastus.
Lisaks – olen alates eelmise aasta novembrist korduvalt kutsunud majandus- ja taristuministrit Kadri Simsonit Hiiumaale, et parvlaevaliikluse probleemide ja lahenduste teemal arutada. Paraku ei ole ta saatnud ei tagasisidet ega reageerinud ka kutsele.
Kuna olukord on tõsine ja puudutab kõigi Hiiumaa elanike heaolu, ootan teie aktiivset sekkumist neis teemades ja ka konkreetset tagasisidet.
Kauneid ülestõusmispühi soovides
Aivar Viidik, Hiiumaa vallavolikogu esimees
Kuidas meretase Hiiumaa liinil parvlaevaliiklust mõjutab
Rohuküla-Heltermaa liinil tuleb parvlaevadel läbida Rukki kanal, mille garanteeritud sügavuseks on Veeteede Amet deklareerinud 4,7 m (Kroonlinna null). Madal meretase tähendab seda, et kõrgrõhkkonna ajal viivad põhja-, kirde-ja idatuuled osa vett Rukki kanalist ära, puhuvad selle tagasi Taani väinade poole. See ei olene aastaajast. Kehv on olukord siis, kui tuuled puhuvad pikalt ida-lääne suunas.
Meie parvlaeva Leiger süvis on tühjana (ilma lastita) 3,65 m. Süvis tähendab kaugust laeva veeliini tasandi ja laeva kõige sügavamal asuva punkti vahel. Täislastis laeva süviseks on 4,00 m. Lisaks on ohutuse huvides kokkulepitud, et meie laevade puhul peab kiilu alla jääma vähemalt 0,45 m vett. Tavaliselt on laevandusfirmad kehtestanud selliseks varuks 0,5 m, ka Eesti Merelaevanduses ja SLK-s oli 0,5 m. Aga kuna teame, et Rukki kanali pealmine pinnas on pehme kiviklibu, siis saime klientidele vastu tulla ning alandada vajalikku varu 0,45 m peale. Lihtne arvutuslik tehe käiks siis selliselt: 4,70 m – 4 m – 0,45 m = 0,25 m.
See tähendab, et meretase võib langeda kuni -25 cm, ilma et meil oleks täislastis sõitmisega probleeme. Kui meretase langeb üle 25 cm, peame hakkama kehtestama mahupiiranguid, et säiliks ohutuse tagamiseks vajalik veevaru kiilu alla.
Laeva süvist mõjutab laevas olev kütuse kogus, vesi, jäätmed jms. Lisaks loomulikult üle veetavate sõidukite raskus. Keskelt läbi suureneb laeva süvis 14 tonni lasti puhul 1 cm. Seepärast on vaja meretaseme madalamaks muutumisel hakata kehtestama mahupiiranguid. Kui meretase langeb rohkem kui 60 cm, siis enam parvlaevad sõita ei saa, sest kiilu alla jääks ka lastita laeva puhul vähem vett kui on ohutuse tagamiseks vajalikud 45 cm.
Allikas: TS Laevad
KOV valimistel said ligi kolmandiku häältest sotsid Hiiumaal. Nüüd oleks paras aeg valitsusparteil näidata, kui väga nad oma valijatest hoolivad ja lahendusi pakkuda. Viidiku kirjutamisoskus on ilma selle pöördumiseta ka rahvale teada.
Proua Simsonil on parteipoliitiliselt tähtis tasuta bussitransporti 20 milli matta, mis garanteerib keskile penskarite hääled, kui Rukkirahu kanali süvendamine ja hiidlaste mõni hääl keskile ei too loodetud tulemust riigikogu valimistel. Seetõttu vaja hiidlastel kõvasti lärmi lüüa, et ministriprouale kohale jõuab, et tasuta ühistranspordiks on vaja enne taristu korda saada so laevateed ja kohalikud teed, mis teede lagunemise ajal pole tasuta bussil läbitavad.
Leedo laevad oleks vist hakkama saanud?