3

Lembitu Twerdjanski: prügikoristust ei tohiks talguteks nimetada

Lembitu Twerdianski. Foto: Arvo Tarmula
Lembitu Twerdianski. Foto: Arvo Tarmula

On tore, et tänavused „Teeme ära“ päevad on seotud meie kihelkonnapärandiga, aga siiski tahaks tähelepanu juhtida ühele võimalikule komistuskohale. Päevade jooksul tehakse mitmesuguseid töid, mida võib julgelt talgutöödeks nimetada, kuid olen seisukohal, et prügikoristust, mis küll ka väga vajalik töö, ei tohiks talguteks nimetada.

Kogu eesti elu on põhinenud kihelkondlikul kogukonnaelul ja talguviisilisel tööelul. Esimene kujunes välja sugulussidemete kaudu (abielluti põhiliselt kihelkonna piires) ja sellest tekkis kogukonna hingeline side. Kogukondliku elu aluseks oli aga naabrite abistamine, talguviisiline tööelu.

Need pole talgud, kui tulevad kokku paarkümmend inimest, kes argipäevadel üksteisega ei suhtlegi ja panevad metsa all kokku paar koormat prahti või autokumme. Talgute tähendus ajaloolises mõttes on lisaväärtuse loomine.

Sõnnikuveotalgud andsid lisaväärtuse mullaviljakusele, järelikult ka saagile. Rukki- ja heinatalgud andsid lisaväärtuse toidulauale igapäevase leiva näol ja kindlustasid inimeste ja loomade ületalve elu. Kartulipaneku- ja kartulivõtutalgud andsid viimase kahel sajandil lauale põhitoidu, kartuli. Nii viljast, loomadest kui ka kartulist saadi ka müügitulu, millega osteti välja Eesti talud. Lambaniitmise- ja linatalgud andsid riietuse ja vajaliku tarberiide, kehakatted tööks, koolis käimiseks ja pidupäevadeks. Suurimaks lisaväärtuseks on siin kahtlemata meie kihelkondlikud sümbolid – rahvariided.

Talguid korraldati kõikvõimalikeks töödeks – laastulõikuseks, kraavikaevamiseks, katusetegemiseks, raadamiseks, puude- ja heinaveoks, kivikoristuseks, võrguparanduseks, kalapuhastamiseks, vildivanutamiseks, sulenoppimiseks, isegi siguripuhastamiseks. Talgud andsid alati mingi toodangu.

Kuid mitte kunagi ei korraldatud talguid oma aiataguse puhastamiseks enda või teiste lohakusest tekkinud prahist! Ärgem meiegi siis lörtsigem talgu mõistet, las prahikoristus jääb prahikoristuseks!

Lembitu Twerdjanski,
üks prahikoristaja

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
uskmatu-toomas
uskmatu-toomas

Kui nimetaks asju õigete nimedega st.igasugused kollektiivselt tasuta tehtavad tööd on talgud aga prügikoristamine kollektiivselt mis järgneb vähem kollektiivsele sittamise olgu ikka Laupäevak,kas Leninlik või mitte seda võib arutada !

Vana talguline
Vana talguline

Jah, prügikoristamine ei loo otsest lisaväärtust, on kellegi tegemata töö ärategemine jne. Kuid see on siiski selgelt kogukondlik tegevus: teeme koos midagi, millel on positiivne tulem (puhtam keskkond), anname avalikult teada, et me hoolime koostegutsemisest, tunneme rõõmu andmisest. Et need pole oma küla mehed kõik, ei olegi oluline – koos tehtud töö ja ühe laua taga söömine loob löhedust ja ühtsustunnet. On päris palju inimesi, kes teadlikult püüavad taasluua kogukonda enda ümber. Lembitu Twerdjanski, kirjutate ka : “Kogukondliku elu aluseks… oli talguviisiline tööelu”. Ei ole ju praegu enam võimalik heina- või viljakoristustalguid teha.

Külamees
Külamees

Kui juba mõistete selgitamiseks läks, siis prügi koristatakse, vilja lõigatakse ja heina tehakse või varutakse.
Kes keelab talgute korras midagi asjalikku tegemast? Kättevõtmise ja organiseerimise küsimus. Paljud talgulised seda ju teevadki-raiuvad võsa, ehitavad mõne üldkasutatava rajatise jne.
Võibolla oleks talgud mitte ainult korra aastas vaid igal nädalavahetusel heaks rohuks meile imbuva moodsa võõranduva kõleduse ajastu vastu.

wpDiscuz