Silt: talgud
Läänlased käärivad talgupäeval käised üles, et tööle pihta anda
[caption id="attachment_472433" align="alignnone" width="1920"] Ridala kalmistuvaht Ave Rosenberg ootab 2. mail talgulisi surnuaeda kiviaeda laduma. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Ridala uuel kalmistul jätkatakse sealt, kus töö eelmisel aastal pooleli jäi: uus jupp lagunevat kiviaeda võetakse lahti ja lapitakse uuesti üles.
„Talgutega läheb juba neljas aasta,” ütles Ridala kalmistuvaht ja talgujuht Ave Rosenberg. „Inimesed kurtsid, et igal pool on talgud, tuleks kah hea meelega appi. Nii see alguse sai.”
Ülehomme ootab Rosenberg talgulisi Ridala uue kalmistu Parila-poolses parklas, et vana kiviaed lahti võtta ja korralikult uuesti üles laduda. Suppi jätkub paarikümnele töölisele, aga Ro
Lihula kloostri kaev saab võsast välja
[caption id="attachment_470613" align="alignnone" width="1920"] Lihula keskaegse kloostri kaev. Foto: Lihula muuseum[/caption]
Lihula muuseum tahab koos koguduse ja MTÜga Keskaegne Lihula 2. mail puhastada talgute käigus võsast Lihula keskaegse kloostri kaevu ja osa müürist, et seda siis muuseumiööl inimestele tutvustada.
Arheoloogi ja muuseumi peavarahoidja Mihkel Tammeti sõnul otsustati sel aastal tähelepanu pöörata Tallinna maantee ja Penijõe tee nurgal asunud keskaegsele nunnakloostrile, sest sellest teatakse väga vähe. „Kui viime läbi ekskursioone, küsitakse, kas siin oli klooster. See, mis on säilinud, võiks olla eksponeeritav ja juurdepääsetav,” ütles ta.
Tammeti sõnul on arv
Talgulised parandavad Penijõe voolusängi
[caption id="attachment_456370" align="alignnone" width="1920"]
Talgulised muutsid Penijõge loodusmaterjalist takistustega käänulisemaks. Foto: Kateriina Rumvolt[/caption]
Eestimaa looduse fond (ELF) tegi nädalavahetusel Penijõel voolusängi parandamise talguid. Talgud on üks osa Läänemere valgala vardjate projektist.
Fondi teatel on projekti eesmärk vähendada Läänemerre sattuvate toitainete hulka. Liiga sirgeks kraavitatud jõed ja vähenenud märgalad süvendavad eutrofeerumise probleemi, sest vesi ei fi
Talgulised muutsid Penijõge loodusmaterjalist takistustega käänulisemaks. Foto: Kateriina Rumvolt[/caption]
Eestimaa looduse fond (ELF) tegi nädalavahetusel Penijõel voolusängi parandamise talguid. Talgud on üks osa Läänemere valgala vardjate projektist.
Fondi teatel on projekti eesmärk vähendada Läänemerre sattuvate toitainete hulka. Liiga sirgeks kraavitatud jõed ja vähenenud märgalad süvendavad eutrofeerumise probleemi, sest vesi ei fi
Galerii: laupäeval oli suur talgupäev
[gallery ids="447789,447790,447791,447792,447793,447794,447795,447796,447776,447777,447778,447779,447780,447781,447782,447783,447784,447785,447786,447787,447788"]
17. korda tulid inimsed üle terve Eesti mai esimesel nädalavahetusel välja, et viia läbi Teeme ära talgupäev.
Kuigi tänavustel talgutel oli erilise tähelepanu all kriisideks valmistumine, raamatujagamise harjumuseks muutmine ja unistamine tuleviku Eestist, oli paljudes talgupaikades peamiseks tegevuseks koristamine.
Võnnu seltsimaja juures kogunesid talgulised kell 10 hommikul. „Tavaliselt võtab kogunemine meil kõige kauem aega,” ütles Võnnu külaseltsi juhatuse liige Kaire Kasepõld. Eks võndlastel oligi keeruline talgutele jõuda, sest Läänemaa rahvaralli tõttu oli Võnnu tee suletud. Siiski tuli inimesi seltsimajaks muudetud endise koolimaja juurde järjest juurde.
„Meie kõige suurem töö lavakatuse vahetus,” ütles Kasepõld ja näitas, et uus plekk, mis katusele lähele o
Talgupäev kutsub unistama
[caption id="attachment_447049" align="alignnone" width="1920"]
Teeme ära talgud Parilas. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Tänavustel „Teeme ära!” talgutel kutsuvad korraldajad tavapäraste heakorratööde kõrval inimesi ka unistama ja raamatukappe valmistama.
Üleriigiline „Teeme ära!” talgupäev on traditsiooniliselt mai esimesel laupäeval. Kolmapäevaks oli „Teeme ära!” kodulehel Läänemaal registreeritud 35 talgupaika: Haapsalus 11, Lääne-Nigula vallas 21 ja Vormsis kolm. Lääneranna vallas on registreeritud 17 talgupaika.
Rõhuv osa kavas olevatest talgutest on heakorratalgud, mille käigus korrastatakse külaplatse, parke, teepervi, kalmistuid ja hoonete ümbrusi. Kuid on ka muid ettevõtmisi. Näiteks ootab Oru kultuuriselts juba täna kell 13 abilisi üles sättima Eesti rahvakultuurik
Teeme ära talgud Parilas. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Tänavustel „Teeme ära!” talgutel kutsuvad korraldajad tavapäraste heakorratööde kõrval inimesi ka unistama ja raamatukappe valmistama.
Üleriigiline „Teeme ära!” talgupäev on traditsiooniliselt mai esimesel laupäeval. Kolmapäevaks oli „Teeme ära!” kodulehel Läänemaal registreeritud 35 talgupaika: Haapsalus 11, Lääne-Nigula vallas 21 ja Vormsis kolm. Lääneranna vallas on registreeritud 17 talgupaika.
Rõhuv osa kavas olevatest talgutest on heakorratalgud, mille käigus korrastatakse külaplatse, parke, teepervi, kalmistuid ja hoonete ümbrusi. Kuid on ka muid ettevõtmisi. Näiteks ootab Oru kultuuriselts juba täna kell 13 abilisi üles sättima Eesti rahvakultuurik
5
Vormsil algas kevadtalgute hooaeg
[gallery ids="424457,424458,424459,424460,424461,424462,424463,424464,424465,424466,424467,424468,424469,424470,424471,424472,424473,424474,424475,424476,424477"]
Vormsilased avasid laupäeval talguhooaja, kui üle 40 inimese koristas traditsiooniliselt Vormsi kalmistut ja kirikuaeda.
Talguliste arvu saaks suurendada ka sadade tuhandeteni, kui arvata juurde sipelgad, kes sooja kevadilmaga oma pesades askeldasid.
Galerii: Vormsi kalmistu talgud oli rahvarohked
[gallery ids="395608,395610,395612,395614,395616,395618,395620,395622,395624,395626,395628,395630,395632,395634,395636,395638,395640,395642,395644,395646,395648"]
Fotod: Egon Erkmann
Laupäeval, 22. aprilli peeti Vormsi kalmistu ja Püha Olavi kiriku aia koristustalgud, kus osales üle poolesaja vormsilase.
„Ei mäletagi nii palju inimesi,“ meenutas Ene Rand, Vormsi raamatukoguhoidja ja koguduse liige.
Galerii: rannarootslased korrastasid Köstritalu aset
[gallery ids="329681,329683,329685,329687,329689,329691,329693,329695,329697,329699,329701,329703,329705,329707"]
Andra Kirna fotod
Laupäeval tegid rannarootsi muuseumi ja Noarootsi koguduse inimesed ning teised vabatahtlikud talgu korras puhtaks Köstritalu aseme Kudani tee ääres – niideti ja koristati mullune kulu, kaeti kinni vana köstritalu hiigelsuur kaev ja rajati piknikukoht.
Köstrikool sai rannarootsi muuseumi juhi ja talgute korraldaja Ülo Kalmu sõnul alguse ülemöödunud sajandi kuuekümnendate teisel poolel ja tegutses köstritalus kuni 1924. aastani. „Köstrikool oli Noarootsi kooliharidusele üks oluline koht. Siin peeti maha ka eestirootslaste esimesed ärkamisaegsed suured koosolekud ja toimetati rannarootslaste parema tuleviku nimel,” rääkis Kalm.
Ridala pidas “Teeme ära 2+2” talgupäeva
Ridala kogudus pidas Teeme Ära 2+2 talgupäeva täna.
Teeme Ära 2+2 talgupäeval kutsuti eestimaalasi ette võtma kõiki kevadisi töid ja tegemisi, mis on jõukohased teha kahekesi või pere ringis – olgu selleks aiatööd, kodune suurpuhastus või muu, mis just nüüd ära tegemist vajab. 
Talgud: Tuudi külaplatsi kiviaed pikenes paarikümne meetri võrra
[caption id="attachment_236498" align="alignleft" width="900"]
Talgulised Tuudi külaplatsi kiviaeda ehitamas. Foto: Urmas Lauri [/caption]
Tuudil on Teeme ära talgutel kaasa löödud tosin korda, igal aastal on külaplatsi äärde ka jupp kiviaeda laotud.
Tunni ajaga olid mehed kiviaiale jalgu jääva võsa maha raiunud ning tibatilluke ekskavaator oli kändude juurimist ja pinnasilumist lõpetamas.
Salatiroheline John Deere tagurdas kivide raskuse all ägava järelkäru kiviala juurde ning traktorist ronis kraanahoovade taha. Ahmis kivimüraka haaratsi lõugade vahele ja sirutas selle osavalt puude vahel manööverdades mulluse aia jätkuks.
„Väiksed kivid olen korjanud külvamise aeg koppa ja siia toonud, suured on kivihunnikust,“ jutustas Harry Kadakas. Teda võis tänavuse aiateo juures aiameistriks pidada. Tegelik aiameister polevat saanud talgutele tulla, selleks.
Talgulised Tuudi külaplatsi kiviaeda ehitamas. Foto: Urmas Lauri [/caption]
Tuudil on Teeme ära talgutel kaasa löödud tosin korda, igal aastal on külaplatsi äärde ka jupp kiviaeda laotud.
Tunni ajaga olid mehed kiviaiale jalgu jääva võsa maha raiunud ning tibatilluke ekskavaator oli kändude juurimist ja pinnasilumist lõpetamas.
Salatiroheline John Deere tagurdas kivide raskuse all ägava järelkäru kiviala juurde ning traktorist ronis kraanahoovade taha. Ahmis kivimüraka haaratsi lõugade vahele ja sirutas selle osavalt puude vahel manööverdades mulluse aia jätkuks.
„Väiksed kivid olen korjanud külvamise aeg koppa ja siia toonud, suured on kivihunnikust,“ jutustas Harry Kadakas. Teda võis tänavuse aiateo juures aiameistriks pidada. Tegelik aiameister polevat saanud talgutele tulla, selleks.