Mida teha, kui on talv, mere peal on jää ja tõukekelk on käepärast võtta? Eks ikka korraldada tõukekelgumatk.
Nii tegigi Haeska külast Tuulingu talust Ants Ale – korraldas matka ümber Haeska laidude. Tõukekelgud on Alel olemas mitu aastat, kuid avalikult väljakuulutatud matka tegi ta tänavu esimest korda.
„Hooaeg alles algab, kuigi võiks juba ammu peal olla,” ütles Ants Ale poeg Andrus Ale.
Sõiduvahendid, millega matka korraldatakse, on Soome kelku meenutavad kelgud, kuid neil pole istumisosa ja jalad on lühemad kui Soome kelgul.
Haeskas seisab mere ääres ka kaks Soome kelku, nendega käivad Ants Ale sõnul kalamehed jää alt kala püüdmas. Sel päeval, kui Lääne Elu ajakirjanik matkale läheb, ei ole kalamehed tööpostil. Eelmise päeva matka ajal olid kalamehed kalal ning matkalised said nende käest otse merelt kala osta.
Samas tõdevad Aled, et ajakirjanik tuli paremal päeval – eelmisel päeval oli jääpind olnud lörtsisegune ja matkale polnud mõtet minna ilma kummikuta. Jää peal on näha kollakaid ja jäätunud vahuseid kohti.
„Me nimetame seda jõeveeks,” ütles Ants Ale. Matsalu lahte voolab Kasari jõgi.
Väikerahu, Suurrahu, Selgrahu
Laiud, mille ümber tõukekelkudega tiiru teeme, asuvad Matsalu rahvuspargi sihtkaitsevööndis, kus liikumine on keelatud. Ale on taotlenud eraldi load ning 1. märtsini võib ümber laidude tõukekelgul tiirutada. Pärast seda kuupäeva on sealkandis merele lubatud vaid üksikud kalamehed, kellel on eriload ja kes sõidavad puulootsikuga.
Laide on sealkandis kolm – Väikerahu, Suurrahu ja Selgrahu. Selleks, et tõukekelguga nende ümber tiir teha, tuleb tõukeliigutust teha umbes 6–7 kilomeetri jagu. Kui üks jalg tõukamisest väsib, tuleb teise jalaga tõukama hakata.
Ümber laidude tõukamine võtab aega pisut üle tunni, sest vahepeal teeb Ants Ale peatusi ja räägib, kuidas sõja ajal oli tema vanaisa laidudel roo vahel ennast nii sakslaste kui ka venelaste eest peitnud. Märguandeks, kas võib koju minna, oli katuseluuk.
Samuti tehakse peatusi selleks, et igavikulistest merevaadetest pilte teha.
Ale räägib, et vanasti tehti laidudel heina. Hein toodi koju kas siis, kui meri oli juba jääs, või siis kokkuseotud paatidega. Tänapäeval varub Ants Ale laidudelt roogu, millest teeb enda hoonetele katust. Samuti on käsil laidude taastamine – suviti on seal ka lambad peal.
Märjaks saab vaid põlvini
Tõukekelgumatka jooksul uurib Ants Ale mitu korda, ega sõrmed ei külmeta, sest need on paigal ja saavad esimesena külma. Sõrmedel külm ei ole, hoopis pisut õhema jope oleks võinud selga panna ja pähe mütsi, mis ei vaju pidevalt silmadele.
6–7kilomeetrine matk on täpselt paraja pikkusega: saab matkatud, kuid see ei ole liiga pikk, matka jooksul ei teki tunnet, et nüüd peaks jää peale jäämagi, sest rohkem liikuda ei jaksa.
Algselt oli Ants Ale plaaninud ka matka Puise ninast Haeskasse, kuid hakkas kahtlema jää turvalisuses. Laidude ümber tiirutades ja läbi jää vajudes võib saada märjaks vaid veidi rohkem kui põlvini, kuid Puisest Haeskasse sõites on vesi sügavam ning matk pikem. See matk oleks olnud 12 kilomeetrit ning tuul oleks terve tee olnud vastu.
Ants Alel on plaanis matku hea ilma korral korraldada veelgi. Kui möödunud nädalavahetusel toimunud matkade nimi oli „Tõukekelkudel Matsalu lahel”, siis järgmiseks plaanib ta teha matka „Avasta Haapsalut”, sest Haeska küla on nüüd osa Haapsalust.
Tõukekelgumatku korraldab peale Ale ka ettevõte Tõuka Takka, mida veavad Arno Suislep ja Agur Paesüld.
Väga tublid