Suurem osa Läänemaa õpetajaid on üle viiekümne, veerand üle kuuekümne. On see hea või halb? Üle viiekümnesed õpetajad on enamasti parimas tööeas. Neil on kuhjaga kogemusi ja veel pole nad vanad, omad lapsed on selleks ajaks suureks kasvatatud ja aega tööle pühenduda on rohkem kui varem. Ka üle seitsmekümnene õpetaja võib koolis olla kulda väärt, nii et ühest küljest on kõik hästi. Läänemaa koolides töötavad kogenud, pika staažiga ja oma tööle pühendunud pedagoogid.
Probleem pole mitte vanuses, vaid selles, et noori ei ole peale tulemas. Ei ole nii, et pole kuhugi tulla, sest kohad on täis. Läänemaa koolijuhid näevad kurja vaeva, et leida uus õpetaja mõne äraläinu asemele. Ei aita õpetajate aasta-aastalt tõusev palk, mis praeguseks ei ole enam üldse nii väike, vaid päris korralik, ega pakutav ametikorter.
Õpetajate vanuse statistika järgi tundub, et viimane suur laine pedagooge tuli meie koolidesse 1980ndatel. Nemad on koolidesse püsima jäänud ja lähevad enam-vähem sama suure lainena korraga ka pensionile.Kui ka oleks noorte õpetajate järjekord ukse taga ootamas, ei ole ikkagi hea, kui korraga vahetub koolis suur hulk pedagooge. Aga varem või hiljem see juhtub, esimesena läheb vaja veerandit üle kuuekümneste asemele ja kümmekonna aasta pärast kaks korda nii palju üle viiekümneste asemele. Muidugi ei lähe nad kõik korraga, aga siiski korraga suhteliselt lühikese aja jooksul.
Põhjusi, miks noori õpetajaid ei ole, on mitu. Pingeline töö, mis nõuab väga head suhtlemisoskust mitmel tasandil: õpilased, kolleegid, lapsevanemad. Suur vastutus ja ühiskondlik surve olla üliinimene, et vastata kõigile ootustele. Ameti madal prestiiž. Maal peab õpetaja end täiskoormuse saamiseks sageli jagama mitme kooli vahel, mis samuti pole kerge, või siis leppima madalama palgaga.
Loodetavasti on uutel, suurematel kohalikel omavalitsustel rohkem võimalusi noori koolidesse saada, muidu võib juhtuda, et vähe lapsi ei olegi kõige suurem maakoolide probleem. Lastest enne võivad otsa lõppeda õpetajad.