Kauaoodatud ja samas kardetud töövõimereformi algusest on nüüd möödas juba poolteist aastat. Reform keeras pea peale senise puudemääramissüsteemi. Kui varem hinnati ja määrati inimese töövõimetust protsendiga, siis nüüd hinnatakse töövõimet.
On terve hulk inimesi, kellele vana süsteemi järgi oli määratud puue ja tõsine töövõimekaotus, kuid uue järgi osaline töövõime. Eelmine hindamissüsteem oli rohkem diagnoosipõhine, töötukassa hindamissüsteem on tegevusvõime põhine, võrdleb töötukassa Läänemaa osakonna juhataja Evelin Kullison. Töötukassa arvestab hindamisel rohkem seda, kuivõrd inimene saab oma diagnoositud haigusega igapäevategevusega hakkama. Seetõttu on ka mõned inimesed, kel varasemalt oli hinnatud töövõimekaotuse protsenti, saanud nüüd otsuse, et nad on töövõimelised. Otsus ei näita seda, et inimene on üleöö tervenenud, vaid et need tegevuspiirangud, mis haigusest tulenevad, ei mõjuta inimese töövõimet nii suurel määral, et see takistaks töötamist.
Paljudel puudega inimestel on seda raske mõista. Kuidas nii, et enne ei olnud töövõimeline ja nüüd olen? Kas mul on jalg tagasi kasvanud, küsis ratastoolis noormees Lääne Elu ajakirjanikult.
Eesti Päevaleht kirjutas sel nädalal, et 2017. aasta jooksul oli end Eestis töötuna registreerinud 23 854 vähenenud töövõimega inimest. Neist ligikaudu 2000 on töötukassa registrist välja heitnud karistuseks rikkumiste eest. Näiteks kui ei käidud ettenähtud korras end töötukassas näitamas. Registrist välja kukkudes võivad inimesed jääda ka haigekassa kindlustuse ja toetusteta.
Möödunud aastal leidis töö üle poole osalise töövõimega läänlastest ja see justkui õigustab reformi. Aga seni, kuni on puudega inimesi, kes on jäänud reformi liigränkade nõudmiste tõttu toetusteta, ei saa uut süsteemi õnnestunuks lugeda.
Olen pealt näha terve inimene, nagu paljud teised, kellele on võetud ära vähenegi toetus, mille eest sai osta ravimeid. Haiguse järgsetel aastatel ei soovinud tunnistada endale oma haiguse loomust. Tänaseks hetkest olen jäänud ilma oma sõrmedest (haigushoo tagajärg), Minu jala hüppeliigest hoiavad koos poldid ja konksud (haigushoo tagajärg), loetelu võiks jätkata. Nüüd olen mõistnud, et parem on vältida selliseid ameteid, kus on võimalik ennast vigastada. Kui keegi väidab, et makstavast toetusest on võimalik oma peret ära elatada, siis see eksib rängalt, seoses sellega olen ka mina teinud lisatööd. Olen veendunud, et Eesti Tööandjad ei ole valmis palkama puudega inimesi tööle,… Loe rohkem »
Ja-jah, on keeruline tõesti. Saab näha, kui töövõimelisteks need inimesed tunnistatakse, kes elavad (ja on ka varem elanud ning ka jäävad elama) sellistesse hooldekodudesse, nagu on Koluvere ja Uuemõisa ja mujal Eestiski…