Foto: Arvo Tarmula
Eriarsti saatekirjad kolivad peagi arvutisse, mis tähendab digisaatekirjade kasutuselevõtuga tekib Eestis esimest korda võimalus mõõta aega, mis möödub hetkest, mil perearst väljastab patsiendile saatekirja, kuni ajani, mil patsient eriarsti vastuvõtule jõuab, kirjutab Tartu Postimees.
Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto võrdles digisaatekirja digiretseptiga, millega inimesed on juba aastaid tuttavad, ning usub, et mingeid hirme digisaatekirjale üleminek kaasa ei too. «Kui digiretsepti püüti ellu viia kiiresti, siis digisaatekirjadele üleminek on aset leidnud juba pikemat aega ning näiteks perearstiabis väljastatakse neid 75 protsendi ulatuses,» ütles Einasto.
See tähendab, et kui perearst saadab patsiendi eriarsti vastuvõtule, teeb ta seda tervise infosüsteemis ning sealt alates on digisaatekiri kohe kindlas kohas. Seda ei ole võimalik ei ära kaotada ega koju unustada ning inimesel endal on võimalik oma kehtivaid saatekirju näha patsiendiportaalist digilugu. ee.
«Ja just nii nagu apteegiski, kus pärast digiretseptiga ravimi väljaostmist seda retsepti enam kasutada ei saa, nii on ka digisaatekirjaga,» selgitas Einasto. «Kui patsient on ühes tervishoiuasutuses eriarsti juurde aja broneerinud, siis teises tervishoiuasutuses ta selle saatekirjaga enam aega broneerida ei saa.»
Seni on mõned inimesed käitunud nii, et nad helistavad mitme tervishoiuasutuse registratuuri ning lõpuks valivad välja koha, kus vajalik eriarst saab neid kõige kiiremini vastu võtta. «Inimesi võib mõista ning ma ei ütle, et see oleks olnud väga suur probleem, aga hea on see, et edaspidi korrastab digisaatekiri tervishoiusüsteemi,» rääkis Einasto.
Saatekiri on vajalik kõigi erialaarstide poole pöördumiseks, välja arvatud perearst, günekoloog, naha- ja suguhaiguste arst, silmaarst, psühhiaater, hambaarst, trauma korral traumatoloog või kirurg ning tuberkuloosi korral kopsuarst. Saatekiri peab olema vormistatud enne eriarsti vastuvõtuaja broneerimist, see liigub haiglasse digitaalselt.
Registratuuri töötajal ei ole õigust aega broneerida, kui patsiendil ei ole saatekirja. Digisaatekirja kehtivusaeg on aeg, mille jooksul saab patsient arsti vastuvõtule end kirja panna. Arst ise saab patsiendi vastu võtta ka pärast saatekirja kehtivuse lõppemist. Juhul kui patsient jätab vastuvõtule tulemata või arst tühistab vastuvõtu, vabaneb saatekiri broneeringust ning seda saab kasutada uue aja broneerimiseks.
Kui eriarsti juures selgub, et patsient vajab teise arsti konsultatsiooni, siis vormistab uue saatekirja seesama arst.
samas arvutite taga istuvad ikkagi inimesed.Ja vahel jääb küll mulje,et üks asutus ei tea,mida teine teeb.
vot selle peale isegi ei tuleks…..huvitav ,kas pereõde ei saaks neid toiminguid teha .Igatahes tänud,et jagate oma kogemust….
Broneerisin selle digivigiga novembris lähima aja ühes päälinna haiglas digiregistratuuris, sain 15.01. Üleeile helistas reibas naishääl, et doktor on haige ja nad pakuvad mulle meeleldi uue aja märtsikuus. Teise haiglasse saaks veebruaris aga saatekiri on “kinni”. Pärast kuuendat telefonikõnet selgus juba IT osakonna tasandil, et haige olev tohter peab isiklikult tööle tulema ja selle vabastama… Elagu digisaatekiri, ootame ka digivastuvõtte ja digikirurgiat!