Saksaliku nimega Pargel on Parila kant, mis tahab Ridala ja Haapsalu liitumise järel tekkinud ühendomavalitsuses oma elujõulisust tõestada.
Kui vastloodud Ridala selts sai Parila vana koolimaja üheksaks aastaks enda käsutusse, hakkasid ettevõtlikud vallaelanikud, kes kuuluvad haldusreformi tõttu nüüd Haapsalu linna, nuputama, kuidas kujundada koolimaja ning seda ümbritsev maa-ala omamoodi tõmbekeskuseks.
Oluline oleks see, et päris-Haapsalust kümmekonna kilomeetri kaugusel asuv Parila oleks ühtviisi köitev nii ümbruskonna külaelanike kui ka mudalinlaste jaoks. Nii sündinudki idee kuusetulevärgi korraldamiseks. Skulptuuride valmistamiseks sobiliku toormaterjaliga ollakse päris-Haapsalus iga aasta algul hädas. Seekord kergendasid külamehed linlaste kuuserootsukoormat ning osa neist veeti Parilasse skulptuuride meisterdamiseks.
Ridala Seltsi üks eestvedajaist Kairo Raudkats nentis, et tulepidu oli omamoodi lõimumisüritus. Peole tulnud linnarahvas sai aimu, mismoodi külamehed välja näevad ning vallarahvas tõdes, et ka linnainimestega on võimalik asja ajada.
Ettevõtmine oli ka omamoodi protestiaktsioon. Nimelt olnud Haapsalu (selle suure omavalitsuse) volikogu kuluaarides jutuks, et olgu maarahvas ometi mõistlik – linnapea ei hakka ometi oma kingi poriseks tegema ja linnajuhte nähakse külades sama palju kui oma kõrvu.
Tegelikkuses osutus asi seltsi jaoks meeldivaks kogemuseks, sest linnapea Urmas Sukles oli kohe valmis ettevõtmist toetama. Nii arvatudki tähtis linnamees tulesüütajate hulka.
See pisut roosamannane lugu kinnitab aga seda, et kui ollakse aktiivsed ega ei istuta rusikat taskus hoides tummalt nurgas, vaid tullakse huvipakkuvate ideedega lagedale, võib linna nime kandvas omavalitsuses lõimumine maa- ja linnarahva vahel siiski toimuda.
inimesed,muretsege endale potikuusk,kuna saaste jääb saasteks ja rüüste rüüsteks
Ei olnud just meeldiv see kirbe suitsving,mis kaugele ümbruskonda levis.Mõtlesin,mis põleb…..Lehest lugesin “uudist”.