Tänavu 50. korda peetud Kullamaa traditsooniline Jüriöö teatejooks on nüüd kantud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.
„Eks ta ju natuke naljaks ole, teised tikivad ja laulavad, aga meil on jooks,” ütles teatejooksu peakorraldaja Mai Jõevee Jüriöö jooksu jõudmise kohta kultuuripärandi nimekirja. Samas on tema sõnul tegemist pool sajandit järjepidevalt toimunud ettevõtmisega.
Kullamaal hakati jüripäeval teatejooksu korraldama 1968. aastal Kullamaa kooli kehalise kasvatuse õpetaja Vello Sirelpuu eestvõttel. 1973. aastast tänaseni korraldab seda Kullamaa kooli endine kehalise kasvatuse õpetaja Mai Jõevee. Tema sõnul on praegu jooks eelkõige kooliõpilaste peal.
Samas on peakorraldajal ka mure traditsiooni jätkumise pärast – kui koolis õpilaste arv järjest väheneb ja täiskasvanud ka maalt ära kolivad, polegi ühel hetkel enam jooksjaid. „Eks me pea siis kepikõnni korraldama,” muigas ta. Siiski lubas Jõevee järgmistel aastatel jooksu korraldamist tagant torkida. Seda enam, et nüüd on jooks ka vaimse kultuuripärandi nimekirjas.
Jõevee sõnul kulus jooksu kandmiseks kultuuripärandi nimekirja terve aasta asjaajamist. Tema sõnul sattus ta läinud aastal kursustele, kus koduse tööna tuli teha ühe kohaliku kultuurinähtuse kohta uurimistöö. „Kurtsin tuttavale, et millest ma teen ja tema arvas, et nii pika traditsiooniga Jüriöö teatejooks oleks just õige,” rääkis Jõevee.
Läänemaalt on juba Eesti vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud Haapsalu sallide ja rättide kudumine ning kartulisalatiga seotud tavad Läänemaal.
