Teisipäeval kanti riigikogus ette Eestimaa noorte manifest, mille olid koostanud 106 15–19aastast õpilast üle Eesti.
Noorte maapäevaga tähistati ajutise maanõukogu ehk maapäeva kõrgeima võimu kandjaks kuulutamist 1917. aasta 28. novembril. Lähteküsimused ühisdeklaratsiooni koostajatele olid, millised oleksid Toompeale koguneva noorte maapäeva otsused ja valikud juhul, kui neil oleks võimutäius. Maapäevale valiti osalejad saja aasta taguse maapäeva valimisskeemi alusel. See tõi Toompeale kokku kõikide Eesti maakondade ja linnade noored.
President Kersti Kaljulaid meenutas parlamendi ees kõneldes kuu aja tagust kohtumist manifesti autoritega. Tekkinud oli ergas ja elav arutelu. „Nii mõnegi mõtte kohta võisime kahtlemata koos hüüatada: ennekuulmatu!” ütles Kaljulaid.
„Me teame, et ennekuulmatutel ideedel on omadus teoks saada,” lisas president. Noorte maapäeva patroon Eiki Nestor ennustas saalisolijaile: „Hiljemalt aasta pärast näete, kuidas manifestis [välja] toodu vaatab teile vastu eri erakondade valimislubadustest.”
Mida noored manifesteerisid?
Neli põhivaldkonda, millest sõltub homse Eesti kujunemine, on haridus, noorte ühiskondlik aktiivsus, lõimumine ning Eesti loodus ja elukeskkond. „Need on meie põlvkonna teemad – nii nagu meile eelnevail põlvkondadel olid omad ja järeltulevatel saavad olema enda omad,” seisab ühises deklaratsioonis.
Haridus on noortele kõige aktuaalsem. Ehkki Eesti haridussüsteem on üks maailma parimaid, osatakse keeli ja matemaatikat, häirib noori nende õpitulemuste alusel pidev pingeritta seadmine ja faktide tuupimisele keskendumine. Rohkem soovitakse probleemipõhist lähenemist ja teooria sidumist praktikaga.
Nende unistuste haridussüsteem kujundab „häid, eneseteadlikke, inimeste suhtes avatud ja sallivaid ning informatsiooni suhtes kriitilisi noori.” Muuhulgas nimetavad nad ka õppevahendite, sh õpikute puuduse: „Eesti keele tunde võõrkeelena on kõik need aastad valmistanud õpetajad ette ise oma vahenditega,” heidavad nad ette.
Kuna õpikoormus on suur, tunnetavad õpilased survet oma vaimsele tervisele. Stress ja koolikiusamine olid ka ühed esimesed mured, mida noored telesaates „Suud puhtaks” kolmapäeval esile tõid. Nende arvates on õpetajate ja õpilaste vahelises suhtluses „liiga palju usaldamatust, ebavõrdsust ja üksteise vääritimõistmist”. Nad tahavad, et õpilased julgeks rohkem oma arvamust avaldada ja et säiliks võrdsus, väärikus ja austus.
Noored on õigusega mures selle pärast, et nende ühiskondlik aktiivsus on vähene. Saates „Suud puhtaks” juhtisid nad tähelepanu sellele, et kohaliku omavalitsuse valimiste eel kardeti koolides parteide valimisprogrammidest rääkida. Õpetajad muretsesid kallutatuse süüdistuste pärast. See on kindlasti valus õppetund koolidele, sest noored tegelikult tahavad mõista, mis poliitikas toimub. Noored ütlevad manifestis ise välja, et neil on vähe teadmisi ühiskonda panustamise võimalustest.
Sümpaatne on, et noorte maapäev muretseb vene keelt emakeelena kõnelevate noorte integreerimise pärast. Õpilassaadikud sooviksid arendada kakskeelseid koole ja ütlevad, et „on keeruline rääkida integreerumisest, kui me eraldame noori teineteisest ja ise ehitame eraldatud ühiskondi”. Nagu nad ütlevad, paistavad neile sallimatus, vihakõne ja konfliktid eri kultuuride ja rahvuste suhtes teravalt silma. „Usume, et meie põlvkonnas on noorte omavahelised suhted sõltumata rahvusest palju koostööle avatumad ja usalduslikumad. /…/ Meie, noored, ei vali oma sõprusringkonda rahvuse või soo järgi. Kaitseme ja aitame eakaaslasi enda ümber, kes peavad taluma diskrimineerimist.”
Noored näevad meid maa- ja loodusrahvana. Nad sooviksid näiteks, et riik läheks juba aastaks 2035 üle taastuvenergiale. Samuti tahaksid nad tõhustada loodusliku mitmekesisuse kaitset, investeerida seire tehnoloogiatesse, et välja arvutada mõistliku kaevandamise ja metsaraie piirid. Ise lubavad nad elada keskkonnasäästlikult ja loobuda ületarbimisest. Noored loodavad, et tulevikus on linnakeskkond rohelisem, et kortermajade rõdul saaks porgandeid kasvatada ja et jalgrattaga võiks iga ilmaga liigelda.
Minagi kirjutan Eestimaa noorte manifestile mõtetes alla. Noorte maapäev kogunegu taas.
