Riigikogu põhiseaduskomisjon pidas liiga radikaalseks ettepanekut jagada Eesti seitsmeks valimisringkonnaks, komisjon pidas mõistlikumaks edasi minna ettepanekuga moodustada kümmekond valmisringkonda.
“Vabariigi valimiskomisjoni pakutud seitsme ringkonna variant tundus olevat enamuse jaoks liiga pikk samm,” ütles riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants BNS-ile. Ta märkis, et valimiskomisjon lähtus vaid mandaatide ühetaolisusest, kuid komisjoni hinnangul peaksid valmisringkonnad olema ka geograafilises mõttes arusaadavad. “Kui maakonnapiiridest lahti lasta, siis saab olukord paremaks,” sõnas Pomerants.
Pomerantsi sõnul oli valimiskomisjoni ettepanek põhiseaduskomisjoni liikmete hinnangul liiga radikaalne ning komisjon pidas mõistlikumaks minna edasi variandiga, mille kohaselt jagataks Eesti 8-12 valimisringkonnaks.
Pomerantsi sõnul tuleb valmisringkondade arvu muutmise ettepanekuid veel korra arutada riigikogu riigikogu vanematekogus ning seejärel saab esitada konkreetsed ettepanekud. “Arvan, et selle riigikogu koosseisuga saab muudatused ära teha,” sõnas ta.
Praegu kehtiv jaotus valimisringkondadeks pärineb 1995. aastast, mille järgi jagatakse Eesti 12 ringkonnaks. Mõnede ringkondade valijate arv on aastatega stabiilselt kasvanud samas kui teiste ringkondade valijate arv on vastavalt vähenenud. Seetõttu palus riigikogu esimees Eiki Nestor vabariigi valimiskomisjonil pakkuda välja lahendused valimisringkondade proportsionaalsuse paremaks toimimiseks riigikogu valimistel ja esitada need riigikogu põhiseaduskomisjonile.
Valimiskomisjon leidis, et Eestile sobiks kõige paremini riigi territooriumi jaotamine seitsmeks valimisringkonnaks. Selle lahenduse korral jaotuvad maakonnad viie valimisringkonna vahel ja Tallinnas moodustataks kaks valimisringkonda.
