Tallinna halduskohus tegi hiljuti otsuse, milles lükkas tagasi turbakaevandaja Kekkilä kaebuse Lääne-Nigula vallavolikogu otsuse peale.
Kohus pidas õigustatuks, et Lääne-Nigula vallavolikogu lähtus ettevaatusprintsiibist kaevandusloa menetlemisel. Muret tegev ja kohalikke elanikke solvav oli lugeda aga keskkonnaameti selgitusi kohtule („Keskkonnaameti täiendavad seisukohad haldusasjas 3-17-796”, 27.09. 2017 nr 1-6/17/38-8). Soovin sellest dokumendist lähtuvalt esitada keskkonnaametile järgnevad küsimused ja soovin neile avalikku vastust, sest teema puudutab otseselt piirkonna elanikke.
Nimetatud dokumendis lk 6 tsiteeritakse ja väidetakse järgmist:
Keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandes on välja toodud 1984. a Ülo Heinsalu hinnang seoses karstiavadega: „See nn neeldumisala on 600 m pikk, 100 m lai ja 7,5 m sügavune, osalt võsastunud karstiorg, kus leidub 35 mitmesuguses arengustaadiumis olevat rohtunud, ajuti mudase põhjaga karstilehtrit. Karstiorgu settib jõe kaasakantud muda. Ülo Heinsalu artiklist: „Suvel on org kuiv. Vanasti sai sealt hea heinasaagi tänu igakevadisele üleujutusele, mis jätab maha rammusa mudakihi.”
Keskkonnaamet selgitab, et samasugune mudakiht (mida kirjeldab Ülo Heinsalu) on neeldunud aastakümneid. Sellele lisandus ka karstialal paiknevate loomakasvatushoonete ümbrusest põhk, hein ja sõnnik (mis suurvee ajal karstilehtritesse uhuti (nt Ingkülas). Sellest saab järeldada, et aastakümneid on karstilehtrite kaudu maa-alusesse jõkke uhutud setteid, taimejäänuseid jms. Seega on juba 1984. a osundatud karstiavadest põhjavette sattunud reostusele, mis ei ole kuidagi turbatootmisega seotud.
Küsimus 1: Millistele seireandmetele või fikseeritud faktidele tugineb keskkonnaamet, väites loomakasvatushoonete juurest karstilehtritesse uhutud põhu, heina ja sõnniku kohta; kus on Ingkülas viidatud karstilehter; millised loomakasvatushooned asuvad karstilehtritele nii lähedal, et need on suurvee ajal selliselt üle ujutatud, et tekib sealt heina, põhku ja sõnnikut edasi kandev vool karstilehtritesse, ja miks keskkonnaamet lasi aastakümneid, olles teadlik kirjeldatud reostusest, selliselt põhjavett reostada Salajõe maastikukaitsealal, mille kaitsekorralduse eest keskkonnaamet vastutab?
Kui külaelanikelt nõutakse oma väidete kohta veeproove või muid tõestavaid dokumente, siis ootaks samasisulist lähenemist ka asutuselt, mis on seatud keskkonnaprobleemide ennetamiseks ja lahendamiseks. Eespool toodud väiteid ei toeta ka KMH aruande veeproovid, mis ei näita kõrget nitraatide taset, mida peaks põhjustama keskkonnaameti kirjeldatud reostus.
Eespool nimetatud dokumendis lk 7 sedastatakse: KMH aruandes on jõutud järeldusele, et turbatoomise mõju on tarbeveele olemas, kuid see on väike ning kavandatava tegevusega ei mõjutata tarbevee kvaliteeti Salajõe külas.
Küsimus 2: Kui keskkonnaamet aktsepteerib KMH hinnangut, et turbatootmise mõju veele on nii väike, et seda võib juhtida kaitsealusesse Salajõe jõkke ja selle kaudu otse karstilehtritesse ning põhjavette, siis mis põhjusel ei või koormuse hajutamiseks vähemalt Niibi II osa kuivendusvett juhtida kaitsealusesse Riguldi jõkke, kuhu selle rabaosa veed on looduslikult alati voolanud?
Senine põhjendus, et Riguldi jõgi on kaitsealune lõhejõgi, ei ole piisav. Palun täpselt välja tuua, millised tingimused või näitajad kaevandusest välja juhitavas vees ei sobi kaladele, aga sobivad elanike joogiveele. Ma ei vaidlusta kalade kaitse vajadust, aga samavõrd kaitset vajab ka elanike joogivesi ja soovin teada, mille poolest see erineb.
Eespool tsiteeritud keskkonnaameti kirjas halduskohtule selgitatakse vähemalt viiel korral üle, et KMH uuringu ülesanne ei olnud Salajõe piirkonna põhjavee reostuse põhjuste väljaselgitamine, vaid kaevandamise mõju hindamine. Selline lähenemine on õigustatud uue kaevanduse rajamise korral, kindlasti aga mitte Niibi puhul, kus eelkuivendused tehti pärast kaevandusloa peatamist ja kuivendusvett puhastamata.
Ülo Heinsalu kirjeldust 1984. aastast Salajõe karstioru kohta tõlgendatakse üsna meelevaldselt. Mingi osa sellest ka neeldus, aga kindlasti mitte kõik, nagu väidetakse KMHs, sest suurema osa sidusid oru nõlvadel heintaimed. Samas artiklis annab Heinsalu ka Tiberna tõusuallika konkreetse kirjelduse, millele ei vasta allikas enam pärast 2002.–2003. a eelkuivendustöid Niibi II ja III alalt. Oleme korduvalt taotlenud keskkonnaametilt tõusuallika puhastamise korraldamist setetest. Nimetatud tegevus on ka Salajõe MK kaitsekorralduskavas planeeritud, kuid on tänaseni täitmata.
Küsimus 3: Millal täidetakse kaitsekorralduskava ja eemaldatakse Tiberna allikast sinna kuhjunud setted ning taastatakse Ülo Heinsalu kirjeldusele vastav allikalohk?
Antud juhul on Lääne-Nigula vald täitnud eeskujulikult hoopis Keskkonnaministeeriumi otsest eesmärki (vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonna säilitamine). Sellist poliitikat peaks viljelema hoopis riigi Keskkonnaamet (kui riigi keskkonnapoliitika elluviija).Tegelikkuses aga peavad kodanikud oma õigusi kaitsma kohtus, kuna ameti jaoks piisab huvitatud osapoole
tellitud ja rahastatud”uuringu” järeldustest.
Kes võtab poliitilise vastutuse-sellise keskkonnaalase olukorra tekkimise eest riigis- küsin ma?
Loogiline,et kõigepealt vastutab vald.Siiski andis ta mõne aasta eest kaevandusloa pikendust,ehkki poleks tohtinud.Keskkonnaamet ja keskkonnaministeerium…….,sarnased nimetused,kui ei tea.Oleme ise oma keskkonna loojad ja korraldajad.Sulg sappa neile,kes enda järel ei puhasta–kui see karstialal alati aitaks üldse.
Mind huvitaks–kui Soolu külas on kaevud reostunud,siis kas Oviiride perel ka,ja kas nad on oma sõna sekka öelnud siin.
kas tõesti üks korralik normaalne inimene ei leia mujalt tööd kui me kõigi jalgealuse õõnestamisega
Päris palju komme juba kogunenud.Aeg tagasi ei huvitanud nagu väga,eks töökaotuse kartuses haaratakse sulg.Kellel on ükskõik põhjavee reostamises,pange täisnimed kirja.
Ja kes on turbatööstuses mürgiste soogaaside surma surnud……
Selline keskkonnaamet kukele saata oma jutuga….Meie elame siin ja ümberkaudu.Räägitakse,räägitaks—-,kui kaevandus jätkuks,siis varsti pole mõtet enam rääkida ka.Kaugel siis uute puurkaevude rajamine on……Austus vallavalitsusele,sest tegusid on vaja,mitte ainult jutujahumist.Peaks selguma,et Kekkilä süüdi pole,lubab vald kord neil jätkata……,kuid sellise keskonnaametiga on see mõnitamine.Tegelikult on ka sõltumatu ekspertiis ju tehtud,mis viitab selgelt turbatööstuse mõjule.
väga õigustatud küsimused, ometi keegi kes oma toidulaualt kaugemalt oskab vaadata ja meid kõiki puudutavaid olulisi küsimusi küsida. Looduse reostamine ja hävitamine on läinud üle igasuguse piiri. Keegi kuskil (99% piiri taga)teenib suuri kasumeid meie elukeskkonna ja ühise ressurssi ärakasutamise teel. Siinsetele inimestele jäetakse miinimumpalgaga rügamine, mille eest peaks ilmselt ka veel lisaks juubeldama, et sedagi on.
On ka vastupidiseid näiteid, kus looduse kaitse on niimoodi piirama hakanud, et elu muutub keeruliseks. Mine oma metsa puid talveks tegema, ära siis kellelegi kõssa, et seal haruldast liblikat või veelgi hullem, linnupesa märkasid. Nõukaajal polnud mingeid piire, ma ei õigusta seda. Aga praegu pole reostus sugugi üle piiri läinud, vaid seda teadvustatakse, sellega tegeletakse ja SELLEST RÄÄGITAKSE. Tundub seepärast, et asi on nii hulluks pööranud, ei ole ju.
Siinsetele inimestele jäetakse miinimumpalgaga rügamine, mille eest peaks ilmselt ka veel lisaks juubeldama, et sedagi on.
Kui pole pealehakkamist ja haridust, siis kütadki min.palgaga! See on ka mujal niimoodi!
Kui elad tavainimese elu tundub kõik ümberringi suht normaalne väljaarvatud poliitikute plära.Kui puutud kokku kekkonnakaitsjate,roheliste,loomakaitsjate,pardilugejatega jne.siis toimub suvaline kaigaste kodaraisse loopimine.Kui panna paika edetabel siis esimesed on keskkonnaaktivistid ja kindlat teist kohta hoiavad omavalitsuste projektide ja detailplaneeringute kooskõlastajad,siis tükk tühja maad enne jätgmisi asjapulki !
Loetellu võiks lisada veel ühed elupidurid – muinsuskaitsjad.
Artikli pealkirja esimene osa on juba ammu muutunud diagnoosiks. Kui sama tähtede kombinatsiooni kasutada, siis tähendab see patoloogilist vaidlemist ja vastuseisu.
raha ei haise