Põder. Foto: Urmas Lauri
Läänemaal peab sel sügisel põtru küttima rohkem, kui neid siin jahimeeste arvates on.
Läänemaa 14 jahiseltsi peavad kokku küttima 660 põtra – nii on keskkonnaagentuur mahud ette andnud. Jahimeeste hinnangul aga loomi metsas nii palju ei ole. Metssiga enam ei ole, kõik on kütitud, nüüd tuleb mets põdrast tühjaks teha, on küttide arvamus.
„Väga suur norm on peale pandud,” kurtis Haapsalu jahiseltsi esimees Arvo Kuslap. Selleks et jahiselts etteantud graafikus püsiks, tuleb igal jahikorral küttida neli põtra. Põdrajahi hooaeg lõpeb 15. detsembril ning Haapsalu jahiselts käib jahil laupäeviti ja pühapäeviti.
Möödunud pühapäeval peetud jahil saadi kaks looma. „Praegu oleme graafikust viie põdraga maas,” ütles Kuslap.
Kuslap ei ole kindel, kas põtru metsades üldse nii palju on. Ometi soovib riik vähendada põtrade arvukust, sest neid olevat liiga palju ning seetõttu hakkavad nad kahjustama istutatud kuusikuid ja männikuid.
Liiga suured küttimismahud
Seda, et põtrade küttimiseks on ette antud suured arvud, kinnitas ka Martna jahiseltsi esimees Maanus Mäesalu. Martna jahiselts peab tänavusel hooajal küttima 41 põtra, näiteks eelmisel aastal tuli neid lasta 34.
Mäesalu hinnangul on nii suur küttimismaht tulnud sellest, et praegu kombatakse pimesi, kus on piir, millest rohkem jahimehed enam loomi kätte ei saa, ning selle järgi hakatakse küttimismahte vähendama.
„Ühtegi argumenti ei ole, miks mahtu suurendada, sest meil ju põdrakahjustusi ei ole,” ütles Mäesalu.
Samuti ei saa tema sõnul põtrade suures arvukuses kindel olla. „Ei ole kellelgi jõudu üle lugeda, kui palju metsas loomi on,” ütles Mäesalu.
Martna jahiselts sel aastal veel ajujahti korraldanud ei ole. Seda teevad nad alles järgmisel nädalavahetusel, kuid hiilimisjahiga on juba üheksa põtra maha lastud.
Mäesalu uskus, et nende jahiselts saab ette nähtud loomad kütitud, kuid lihtne see ei ole.
Jahinormide üle ei kurda aga Tuudi jahiselts, kellel on küttida 27 põtra.
„Hooaja lõpuks teeme ära,” ütles Tuudi jahiseltsi esimees Raivo Volman.
Volmani sõnul ei ole veel pooli ettenähtud põtradest lastud, aga sinna lähedale küll.
„Tunneme oma jahimaid ja teame, kus on elukohad,” ütles Volman.
Ka ilmad ei soosi jahti
Vihmaste ilmadega ei ole põtra metsas lihtne kätte saada. „Põder istub vihmaga võsas ja teda trehvab väga harva,” ütles Mäesalu.
„Mets on vett täis, kraavidest üle ei saa,” lisas Kuslap.
Jahipidamise teevad raskeks ka lehtes mets ja kõrge rohi. Külmemate ilmadega muutuks pinnas kõvemaks, puud ei oleks enam lehtes ning lumi suruks rohu alla.
„Rohi on nii kõrge, et põdradki ei paista välja,” ütles Kuslap. Rääkimata siis väiksemaist ulukitest, keda jahimehed ka nädala sees laskmas käivad. Näiteks käiakse nädala sees laskmas metssiga, metskitse, rebast, šaakalit, hanesid ja parte.
Põdrajahi hooaeg algas 15. septembril, millest alates sai pidada varitsusjahti. 1. oktoobrist võib pidada ka aju- ja koerajahti. Hooaeg kestab 15. detsembrini.
Jahipiirkondade kasutajate küttimissoov oli 2017/2018. jahiaastaks üle Eesti 6065 isendit. Keskkonnaamet nimetas põdra küttimismahuks Eesti peale kokku vähemalt 7430 isendit. Tänavusel jahihooajal soovitab amet põdra küttimise eesmärgiks seada asustustiheduse mõõduka vähendamise enamikus maakondades.
Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa jahinduse spetsialisti Ivar Marleni sõnul on määratud küttimismahud lähtunud seirearuandest, jahimeeste soovist ja keskkonnaagentuuri nõukogu otsusest.
Läänemaal sooviti küttida 539 põtra, kuid keskkonnaameti soovitus on 660 isendit. Läänemaal on kokku 20 jahipiirkonda, millel tegutseb 14 jahiseltsi.
Fotod: Tõnis Muuga
kohalikud jahiseltsid või nende juhtkonnad võiksid ükskord panna seljad kokku ja öelda otse välja oma seisukoha loomade arvukuse kohta. Need “targad” seal laudade taga kes neid norme kirjutavad ei tea ega tahagi teada tegeliku olukorda. Kui ei ole loomi nii palju nagu küttida kästakse või peale seda normi täitmist on praktiliselt mets tühjaks lastud , siis ei pea ju laskma. Siga oli palju, lasti tühjaks, emiste eest anti isegi raha, pärast oli metsas üksikuid uitavaid põrsaid täis, kes ei osanud eluga hakkama saada. Alles oli kisa, et kitse palju, normid 2x. Põdraga sama seis. Ega siis metsa tühjaks saa lasta.… Loe rohkem »
Kui põtru pole, küttige šaakaleid … ja siis šaakalile põrdramask ette ja läheb põdrana kirja. Kuna šaakaleid meil ju “mõned üksikud”, siis vaevalt ametinik sealt maski tagant oskab kedagi teist näha:)
Põtru on vähe…. See, et nad linnadesse tulevad on muudest põhjustest. See on sellest, et jahimehed hirmutavad nad metsast välja 🙁 Neil pole enam end kuskil turvaline tunda.
Vaat kus tädi on actsonit täis 🙂
Jah, aga eks meil on ju ka vaja luua selline steriilne euroopa riik.
Vähemalt üks õige otsus keskkonnaagentuuri poolt.
Jutt, et põtru vähe on jama. Neid on juba linnadeski näha.
Ainuüksi Paralepas on paari aasta jooksul põdrad kaks korda inimesi rünnanud.
Ka metsaomanikud on kurtnud, et palju istutatud noort metsa on nahka pistetud.
Eestis tulebki rohkem küttida põtru, karusid, šaakaleid ja kormorane.
Karusid juba seepärast, et neid on juba Haapsalu lähistel ka nähtud. Palivere kandis ärge metsa parem minge. Kui nõuka ajal oli meil 300-55 karu ja enamasti Alutaguse metsades, siis nüüd üle tuhande ja praktiliselt igas maakonnas.
Lätis on vaid 5-10 karu kokku.
Nii, et andke aga tuld!
Soovitan vaadata FB, Eesti Metsa Abiks gruppi, seal pikem teemaarutelu. Asi selles, et jahimehed saavad trahvid kaela, kui ei küti. Numbrid, mis neile ette antud ja mida kästakse lasta on ikka üüratult suured. Keskkonnaagentuuri raportist selgub, et kästakse lasta 75-80% loomadest, See on hullumeelsus. Ime, et jahimehed ise, eriti need kellel au, eetika ja südametunnistus olemas, ütlevad, et metsades ei käi enam jaht, vaid tapatalgud. Metsad raiutakse ülihelikiirusel lagedaks, loomad tapetakse maha- kaua me seda vaikides pealt vaatame?
Maaomanikud saavad oma maal jahipidamise keelustada!
Kutsun kõiki üles seda tegema.
On mingeid näiteid ka sellest tuua, kus jahimehi on trahvitud, kui nad mahtusid täis ei küti?
Ärge siis küttige seda mahtu täis, kui loomi nii palju pole…. :))