Maris Sander: Urmas Suklese triumf

Tänavuste kohaliku omavalitsuse valimiste tulemuste kohta võib naljaga pooleks öelda, et Urmas Sukles on kõvem linnapea kui Edgar Savisaar.

Mõlemad kauaaegsed linnapead kandideerisid sel korral oma emaerakonnast eraldi, ent kui Savisaar kaotas Tallinnas täielikult, sest ta valijad ei leidnud teda enam Keskerakonna nimekirjast üles, siis Haapsalu linnapea tuli samast gambiidist välja veelgi suurema võitjana.

Sukles sai võrreldes 2013. aasta kohaliku omavalitsuse valimistega ligi 400 häält rohkem, kasvatades oma häältesaagi 811-lt 1201-le. Haapsalus andis kehtivaid hääli kokku 6365 valijat, st tema poolt hääletas iga viies linnaelanik. Kui eelmistel valimistel sai Reform Haapsalus 38 protsenti häältest, siis nüüd kõigest kümme, nii et täielik häving. Suklese HaRi tegi aga 44protsendilise toetusega veel parema tulemuse kui Reform tookord. Niisiis värvis Sukles valimistulemuste kaardil pikalt kollasena figureerinud Haapsalu üleöö halliks ning algamas on tema oravaparteist sõltumatu valitsemisperiood.

Haapsalu armastus oma linnapea vastu on olnud pikaajalisem kui tallinlaste poolehoid Edgar Savisaarele, kes jõudis linnapea ametit kokku pidada 12 aastat. See on tühiasi Suklese 18 valitsemisaasta kõrval! Kui Sukles on võimul järgmiste valimisteni, teeb see temast ühe pikima staažiga linnapea Eestis, kui mitte rekordimehe – 22 aastat linnapeana saab olema igatahes klass omaette.

Urmas Sukles valiti Haapsalu linnapeaks esimest korda 1993. aastal, kandideerides IRLi ridades. Läänemaale tuli ta elama aga juba pärast arstiteaduskonna lõpetamist 1983. aastal, asudes tööle Kullamaale. Paari aasta pärast kutsus Toomas Vilosius mehe Haapsallu ja koos seati sisse suurejooneline mudaravila äri. Kui Sukles linnapeaks sai, jäi spaa tema abikaasa pidada, aga siiani on see ettevõtmine meeril taagana kaelas rippunud kogu tema valitsemise aja, muutes ta korruptsioonikahtluste tekkimise pärast kohati paranoiliseks. Kui suve lõpus tekkis avalik poleemika Siim Saarevälja linnalt ostetud Paralepa krundini viiva tee remondi ja tänavavalgustuse rajamise punkti võimaliku korruptiivsuse üle müügilepingus, oli see justkui õudusunenäo ilmsikstulek.

See on probleem seetõttu, et hirm korruptsioonikahtlustuse ees on olnud takistuseks ka Paralepa ranna arendamisel. Miks muidu on sinna viiv kergliiklustee olnud täiesti kohutavas seisus juba aastaid ning rand ise aina muserdavam ja inimtühjem. Kui tee äärde rulapark ehitati, uskusime teismeliste rulluisutajatena, et küllap tuleb lõpuks sinna kohe ka normaalne asfalttee. Mitu põlvkonda noori on peale kasvand – ikka ei midagi. Õnneks on HaRi valimisplatvormis lubadus rajada kergliiklustee Randsalust Paralepani.

Ridalaga ühinemine annab suurepärased võimalused arendada välja sportimis- ja vaba aja veetmise võimalused linnalähedastes metsades ja rohealadel, mida Haapsalu vanades linnapiirides nappis. Läänemaal on maakondadest kõige vähem, ainult kolm avalikku discgolf’i ehk kettagolfi rada, ehkki see on Eestis plahvatuslikult ülipopulaarseks muutunud spordiala. Linnavalitsuses on raja ehitamise plaane küll arutatud, aga nüüd oleks aeg asi teoks teha. Kindlasti tuleb korrastada Valgevälja karjääri ümbrust, ehitada sinna kergliiklustee ja ka linnas sees parandada jalgrattaga liikumise tingimusi. Uuemõisa mõisa remont on väga suur proovikivi, aga oma panuse saavad kindlasti anda ka kohalik kogukond ja säästva renoveerimise spetsialistid.

Haapsalus on Suklese pika ametiaja jooksul tehtud palju tublit tööd: linn särab valgemalt kui eales varem, korrastatakse koole ja lasteaedu ning arendatakse mänguväljakuid, suvine kultuurielu muudkui elavneb jne. Haapsalu pärl, promenaad muutub aina võrratumaks ja HaRi lubadus seda Rannarootsi muuseumini pikendada on mõte õiges suunas.

Tööd on ees aga veelgi rohkem ning kindlasti pakub Haapsalu ja Ridala ühendamine Suklesele ja tema meeskonnale ülipõnevat väljakutset, mille ettevõtmisel saab neile soovida ainult tublit pealehakkamist. Haapsalu ja Ridala elanikel on igatahes kohaliku omavalitsuse valimistega jõustunud ühinemisest ainult võita, sest piirkonda hakatakse lõpuks ometi haldama tervikuna.