Lääne-Nigula valimisdebatt: praegused koolid peavad jääma

Lääne-Nigula vallas üritavad võimule pääseda (vasakult) Mikk Lõhmus, Marek Topper, Elari Saar, Neeme Suur ja Hardi Rehkalt. Foto: Kadi Paaliste

Möödunud nädala kolmapäeva õhtul Linnamäel peetud Lääne-Nigula vallavanemakandidaatide debatt kestis üle kahe tunni. Kõige põhjalikumalt rääkisid kandidaadid haridusest ja koolist. „Ühinen eelkõnelejaga,” oli debatil kõige sagedamini kõlanud lause.

Debatist võtsid osa valimisliidu Ühinenud Kogukonnad esinumber, praegune Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus, Reformierakonna nimekirja esinumber Marek Topper Kullamaalt, Keskerakonna esinumber Elari Saar, sotsiaaldemokraatide vallavanemakandidaat ja Lääne maavanem Neeme Suur ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirja esinumber Hardi Rehkalt Martnast.

Sissejuhatuseks palus üritust modereerinud Läänemaa arenduskeskuse juht Andres Huul osalejatel öelda, mis eristab nende nimekirja teistest.

Mikk Lõhmus: „Ühinenud Kogukonnad on moodustatud kõigi viie ühinenud valla aktiivsetest kodanikest. Oleme mitte-erakondlik. Eristab ka see, et meil on päris head kogemused omavalitsuste ühendamisel, mida saab ära kasutada nüüd suure ühinenud valla kokkupanekul.”

Marek Topper: „Paneme nendel valimistel Lääne-Nigula vallas rohkem rõhku noortele ja turvalisusele.”

Elari Saar: „Keskerakonna nimekirja eristab see, et Keskerakond on võimupartei. Meie kava järgib liitumislepingut, arvestame sellega.”

Neeme Suur: „Meie nimekirjas on kandidaate ka väljastpoolt sotsiaaldemokraatlikku erakonda ja kõikidest liituvatest valdadest. Eristab teistest meid ehk see, et meie hulgas on väga palju kodanikuühiskonna aktiviste. Meie fookuses on haridus ja koolide tugevus, püsimine ja arenemine kõikides tulevase valla keskustes. Meil on kandidaate nii küla, valla kui ka maakonna tasemel ja ma isiklikult olen olnud riigikogu liige, nii et meie nägemus, kuidas üks tasand saab teist aidata, on meil kindlasti olemas.”

Hardi Rehkalt, EKRE: „Tahaks tuua valla juhtimisse pisut konservatiivset mõõdet. Kutsuda korrale, kui asi hakkab lappama minema. Sest see, mis juhtus haldusreformiga, kus meil on ülisuur vald ja nii väike maakond, ei ole võib-olla kõige parem tulemus. Edaspidi katsuks selliseid asju ära hoida.”

Andres Huul: Kõik räägivad hea hariduse tagamisest. Palun teil kõigepealt defineerida hea hariduse mõistet.

Hardi Rehkalt: „Meile on tähtis, et kool oleks lapsele võimalikult kodu lähedal, ei saa koolivõrgust mööda rääkida. Et lapsevanemal oleks side kooliga, mitte umbmäärane ja ainult e-kooli kaudu. Hea hariduse annab kogukonnakool, kus õpetaja tunneb lapsevanemat ja lapsevanem õpetajat, kus ei ole anonüümsust.”

Neeme Suur: „Toetan Hardit. Me ei pea saatma lapsi pikale retkele, et kooli jõuda. Aga sisult on kvaliteetne selline haridus, mis aitab last elus edasi. Üks pool sellest on aineõpetus ehk võimalikult tugev alus edasiõppimiseks, aga teine pool hea huviharidus, mis aitab lapsel oma võimed välja arendada. Suures vallas on selleks palju võimalusi, kuidas pakkuda head haridust oma kodulähedases põhikoolis.”

Elari Saar: „Ühinen eelkõnelejatega. Ka meile on oluline, et haridus oleks võimalikult kodu lähedal. Kindlasti on oluline korraldada transport nii, et laps saaks võimalikult hästi kooli ja koju. Samuti õpetajad ja tagasiside koolist perele. Ka huvihariduse kättesaadavus on tähtis.”

Marek Topper: „Palju ütles Neeme ära. Haridus peab olema võimalikult kodu lähedalt kättesaadav ja andma võimekuse edasi õppida. Koolis tuleb õpetada ka iseseisvust, ise mõtlemist ja ise hakkama saamist. Huviharidus on loomulikult vajalik ja see peab olema mitmekesine, sest alghariduse ajal proovivad lapsed paljusid valdkondi.”

Mikk Lõhmus: „Mul on hea meel, et räägime hariduse kvaliteedist. Alati kipub hariduse diskussioon minema koolivõrgu peale, justkui oleks koolivõrk asi iseeneses. Oluline on ju see, mis laps koolist saab. Panin kirja viis tugisammast, millele peab hea haridus tuginema. Head õpetajad, kes on hingega õpetajad, kes ei käi ühes vallas ühes koolis 0,2 kohaga ja teises 0,3ga. Teine punkt on tugiteenused – et koolis oleks psühholoog, oleks sotsiaalpedagoog, logopeed. Koolijuhid teavad, kui keeruline on saada korralikke tugispetsialiste kooli ja kui palju tuleb neile maksta. Kolmas on toetav ja sõbralik koolikeskkond. Et laps ei peaks kartma koolivägivalda. Koolihoone peab samuti soodustama kvaliteeti. Ka huviharidust ei saa kõrvale jätta. Need on meil kõik programmis kirjas.”

Andres Huul: Kus meil koolid ja lasteasutused peaks olema? EKRE programmis on kirjas, et haridust peab saama ka Taebla gümnaasiumist. Mida te sellega täpsemalt silmas peate, kas soovite gümnaasiumi sulgemist tagasi pöörata?

Hardi Rehkalt: See tähendab tegelikult seda, et Taebla gümnaasium ei tohiks tulevikus olla tabuteema, kui mingil põhjusel tekib kogukonnal huvi taastada, siis ei saaks öelda, et meil kunagi otsustati, et seda enam ei ole. Kullamaa keskkool on meil olemas ja selle sulgemisest ei tohiks isegi rääkida. Gümnaasiumiharidus peab olema vallas. Noarootsi on riigigümnaasium ja eriline, see ei peaks olema kohaliku omavalitsuse teema.

Andres Huul: Sotsiaaldemokraatide lubadustes on kirjas, et te koole ei sulge. Kui te koole ei sulge ja õpilaste arv väheneb, kus on siis piir?

Neeme Suur: Piir asub seal, kui ei suudeta koolis pakkuda enam kvaliteetset haridust. Ka väikeste koolide ülalpidamiseks on omad meetodid ja vahendid. On väga tugevaid väikseid koole, ka meil siin. Õpilaste arvu poolest kooli sulgemise piir on ikka väga madalal. Kooli õpilaste arvu on võimalik hoida, kui oma lapsed käivad oma koolis. Andres Kampmann on väga võimekas koolijuht ja ta on saanud Oru koolile uue hingamise andmisega suurepäraselt hakkama, kes mäletab, milline oli selle kooli olukord enne. Enne laste arv koolis vähenes ja kiputi lapsi panema Haapsallu, nüüd on vastupidi. Kiidan, jah, Miku nimekirja kandidaati, siiralt. Peame tagama, et seniste keskuste koolid ei ole kindlad mitte ainult järgmiseks neljaks aastaks, nagu on kokku lepitud ühinemislepingus, vaid ka edaspidi. Meie esimene loosung on koolide kvaliteet, koolide püsimine ja areng. Selleks tuleb teha tööd.