6

Toivo Tomingas: unistus Suur-Haapsalust

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Toivo Tomingas. Foto: erakogu


Valimised on juba kord niisugune aeg, et parteid ja nimekirjad koostavad tegusõnadest koosnevaid programme ja jagavad lubadusi, kuid kogemus on näidanud, et teoks saab neist üsna vähene osa.

Võitjail lihtsalt ei jagu raha ja ega nad opositsiooni programmi ju kavatsegi täita. Niisiis on ka mul vabadus unistada, mis ma kõik teeks, kui see võimalikuks osutuks. Järgnevat ei tasu võtta ennustusena. Ega ma Mang ole. Ilmselt pole kümne aasta pärast mind ennastki, et täitmata unistusi ette heita.

Aga siiski, kuidas võiks Suur-Haapsalu kümne aasta pärast elada? Haldusreformi segadus elatakse paari aastaga üle. Linnavolikogu hakkab tasakaalukalt probleeme lahendama, selle tulemusena vahetub mõne praeguse maavalitsuse osakonna ukse kõrval vaid silt, mis teatab, et nüüd on siin linnavalitsuse asjaomane osakond.

Riigi juhtkond on hädas, täitmaks otsust osa ametite ja ametikohtade provintsi saatmisega. Sellel taustal lahendab kultuuriministeerium asja nii, et asutab Haapsalus Erich Jaansoo kultuurikeskuses kutselise teatri ja ehitab selleks sinna pöördlava. Teatris saab tööd umbes 30 inimest, neist kümmekond kohalikku harrastusnäitlejat. Kutselistele näitlejatele ehitatakse Kongo vastu 24 üürikorteriga elamu. Igal etendusel on 50 kohta reserveeritud hiidlastele.

Tallinnast Rohukülla käib küll rong, aga pigem mootorvagun, sest reisijaid on vähe ja kaupa, mida vedada, pole üldse. Uuele elule on aga ärganud Dirhami sadam. Peamiselt sellepärast ehitati üle Tagalahe sild-tamm, et töölistele teed lühendada. Rajatis tehti küllalt lai, et ka raudteele ruumi jääks, sest Dirhami sadama võimalused on ootamatult suured ja sõltuvad nüüd raudteevedudest Pärnu (Rail Balticu) suunal.

Ühistranspordi korralduses on toimunud suur pööre. Tööle on hakanud bussi-Uber ja uutel liinidel voorib kümneid minibusse, mis toovad-viivad rahvast just siis ja sinna, kuhu tarvis. Iga päev aga viib ja toob hõljuk soovijaid otse Haapsalu Suur-Liiva lautrist Hobulaidu, Vormsi, Roostale ja Dirhami. Sealne Meritäht on noorte hulgas popp ööklubi.

Noorust on linnas ootamatult palju. Esiteks õnnestub riigilt kaubelda katseringkonna staatus, kus noored emad võetakse kodanikupalgale ja selle suurus oleneb laste arvust perekonnas. Eelduseks on, et mees-naine on seaduslikus abielus, vanemad ja lapsed kannavad sama perekonnanime ja elavad ka tõepoolest Suur-Haapsalus. Areneb kodune ehk kaugtöö ja noored emad, kes suudavad, teenivad niiviisi lisa. Volikogu otsustab ehitada juurde 100 üürikorterit ja müüa soovijaile soodsalt eramukrunte. Linnas sünnib 400 last aastas ja uuesti avatakse haiglas sünnitusosakond.

NATO on võtnud kasutusele Kiltsi lennuvälja ning loonud selle kaitseks ja teenindamiseks 100mehelise garnisoni. Linnarahvale kukub sealt ligi 30 töökohta. Eelistatud on sorava inglise keelega autojuhid. Lennubaasi juures alustavad lennujuhtide ja kopteripilootide õpperühmad. NATO jätkab rahumissioone ning paratamatult kaasneb sellega langenuid ja vigastatuid. Arenguhüppe teeb Haapsalu taastusravihaigla, mida asub rahastama NATO. Vaba tänava lõppu hakatakse ehitama uut spaad, mille põhiklientuur on erusõjaväelased, töökeel inglise ja saksa. Palgad Lääne-Euroopa tasemel.

Kataloonia iseseisvumine tõi kaasa mitmeaastase tüli Hispaania ja teiste EL riikide vahel, kes hakkasid ükshaaval siiski Katalooniat tunnustama. Pisitasa lepib ka Madrid, aga Eestile ja Haapsalule oli asjast kasu. Et Eesti oli üks esimesi Kataloonia tunnustajaid, loodi riikide vahel väga aktiivsed majandussuhted. Barcelona ärimehed ehitasid Haapsallu super-serverijaama, mis omakorda tekitas IT-kolledži sinna kõrvale. Et mitmes ELi riigis on IT valdkond Eestist oluliselt maha jäänud, on kolledži eelistus neile riikidele rahvusliku IT-kaadri õpetamine. Esimesed õpilased tulidki Katalooniast.

EL surub peale migrantide hajutamise programmi. Suur-Haapsalusse on asustatud 30 peret. Nad on hajutatud äärelinna asumitesse ning rakendatud põllumajanduses ja heakorratöödel. Keeleõpe läheb neil niiviisi mitu korda paremini, kui kursustel istudes ja abirahadest elades.

Linnavalitsus on võtnud Tartu eeskujul palgale kaks kirjanikku, heliloojat ja kunstnikku. Üks neist skulptor, et rikastada linnapilti uute taiestega. Muusikakool töötab uues majas, mis ehitati aastaid tühjalt seisnud sünnitusmaja krundile Vabal tänaval.

Et riik on lõpuks otsustanud siiski minna seda teed, et karistada (narko)joobes tabatud autojuhte šokivangistusega, on kunagise naftabaasi alale rajatud munitsipaalvangla. Vanglad on suuresti isemajandavad. See tähendab, et karistusalused viiakse hommikul füüsilisele tööle, mida tasustatakse alampalgaga, ja selle eest varustatakse nende ühisköök toiduainetega, köetakse saun ja eluruumid, antakse tööriided ja -riistad jms. Ühesõnaga, elavad kui eramus, kus midagi ei saa muidu ja kõik vajalik tuleb omal teha. Vanglas saab tööd kaks kokka ja puhvet.

Koos hoogustunud ehitustegevusega on suurenenud vajadus ilupuude ja põõsaste järele. Männiku teele kunagisse metskonda rajatakse rododendronite istandus ja aretuskeskus. Vanas kalakombinaadis tegutsevad filmimaailma vägevad.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Sass1.
Sass1.

Unistada saab ka suuremalt. Hardi Volmeri mängufilmis ” Minu Leninid ”
üks tegelane unistas Suur – Eestist.

valimised
valimised

hea on kui keegi viitsib natukegi suuremalt mõelda

Valve.
Valve.

Kui pagulased välja jätta, oleks kõik tore. Need ju siginevad nagu prussakad ja väikeses linnas on moslemid ohtlikud, nad oma usku ju ei hülga! Muud utoopilist ju pole ja mulle küll see jutt meeldis.

Janari
Janari

milleks selline jama!?

Janari
Janari

30 pagulasperet õujee! Ideed on ikka väga lenukad, loodab raha nende pealt teenida vist “ärimees”

unemati
unemati

ärka üles

wpDiscuz