3

Dirhami viiekorruselise hotelli plaan paneb suvitajad muretsema

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Dirhami sadama ja Mellson Grupi omanik Mart Vahtel. Foto: Arvo Tarmula

Kuigi Dirhami sadama ja selle lähiala detailplaneeringu avalik arutelu möödunud nädalal pidi puudutama sadama juurde plaanitava hotelli ja spordirajatise planeeringut, ei saadud mööda vaadata ka sinna kõrvale kavandatavast Meritähe koguperekeskusest ja spaast.

Dirhami kalurite kojas peetud arutelu sissejuhatuseks ütles Noarootsi valla maanõunik Marika Meister, et jutt käib sadamast vasakule jäävast 3,4 hektari suurusest maatükist. Planeeringu eesmärk on moodustada viie väikese kinnistu asemele kaks suuremat. Neist merepoolsele kerkiks kuni viie korrusega hotell ja teisel pool teed asuvale alale spordirajatis.

„Mingit kosmost me siia ei tee,” kinnitas Dirhami sadama ja Mellson Grupi omanik Mart Vahtel. Tema sõnul on hotelli ehituskava välja käidud juba 10 aastat tagasi ning selle kohta on ka planeering ja ehitusluba. „Eskiis, mida praegu arutatakse, annaks loa ehitada hotell ühe-kahe korruse võrra algselt planeeritust kõrgem,” selgitas ta.

Mellson Grupp tahab ehitada kuni viie korrusega hotelli koos täismõõdus restorani ja kohvikuga ning spordirajatise. Vahtel täpsustas, et spordirajatise all mõeldakse tenniseväljakuid, mida saab vajadusel kasutada ka võrk- või korvpalli mängimiseks. Talveks tuleks neile peale kilehoone, mis lubaks väljakuid kasutada aasta ringi.

Kuigi Meister ütles, et valla hinnangul on arendaja plaanid valla eesmärkide ja üldplaneeringuga kooskõlas, ei plaksuta sugugi kõik Vahteli suurejooneliste plaanide peale Dirhamis käsi. Eelkõige on vastaste leeris suvitajad. „See on kaluriküla. Kellele te seda viiekorruselist hotelli, spaad ja spordirajatisi ehitate. Kas neile 13 pensionärile, kes siin elavad?” uuris arutelul Dirhami suvitaja Vahtelilt.

„Mellson Grupi klientidele,” oli Vahtelil vastus valmis. Tema sõnul on Dirhami sadamas iga päev sada kalurit ja praegune kogemus kaheksa toaga Dirhami külalistemajaga näitab, et korraliku majutuse järele on nõudlust. Külalistemaja täitumus on suvekuudel 87 protsenti ja paljudel juhtudel ollakse sunnitud külalisi suunama teistesse lähikonna majutusasutustesse. Vahtel lisas, et muidugi peetakse hotelli planeerides silmas ka rajatava külastuskeskuse kliente.

Ka külalismaja perenaine Helle Järvik kinnitas, et kliendid on huvitatud nii spordirajatistest kui ka suuremast majutusest: „Mitmed on öelnud, et tahaksid siia tagasi tulla, kui oleks tegevust.” Praeguses külalismajas on kaheksa kahekohalist tuba. „Asutuste ürituste ajal ei panda kaht inimest ühte tuppa ja nii on kaheksa kohta ilmselgelt liiga vähe,” lisas Vahtel.

Erinevalt suvitajatest olid Dirhami püsielanikud arendaja plaanide suhtes pigem toetavad. „Kui keegi midagi arendab, on väga hea. Laseme arendajal tööd teha,” ütles Dirhamis elav Arder Väli. Ka teised naabrid leidsid, et suvitaja vaatab ühe, aastaringne elanik aga teise pilguga. „Kui inimene tahab arendada, kas peame siis talle teele ette viskuma?” öeldi saalist.

Küsimustele, mis saab siis, kui kõik plaanitu end ära ei tasu, oli saalis kohe ka vastu valmis: „See on arendaja risk.” Kõige rohkem pelgasid kohalikud seda, kui ehitus peaks pooleli ja varemed randa risustama jääma.

Üldiselt pooldavale suhtumisele vaatamata tunnistasid ka kohalikud, et ega hotell nii väga häirikski, pigem peljatakse sadamaalast paremale kavandatavat spaad ja külastuskeskust oma ookeanikalade akvaariumi, seikluspargi jms-ga. Arendaja on prognoosinud Meritähe nime kandva keskuse külastajate hulgaks 100 000 inimest aastas.

„Ma ei saa sellest hirmust aru – 100 000 aastas ei ole palju,” kinnitas Vahtel. Vastuseks vastaliste väitele, et Riguldi ja Dirhami teed ei kannata suurt külastuskoormust välja, küsis ta: „Kas te teate, kui mitu suurt autot siit praegu aasta jooksul läbi sõidab?” Ja vastas siis ise: „860. Kui 15% neist on bussid, mis on vaiksemad, ei häiri see nii palju.”

Vahteli sõnul on Meritähe keskuse ehituseks nii planeering kui ka värske ehitusluba. Praegu oodatakse EASi lõplikku rahastamisotsust. Esialgne otsus on 2,25 miljoni eurose toetuse kohta. „Kui EAS rahastamisele ka ei ütleb, ei tähenda see, et külastuskeskust ei tuleks,” kinnitas Vahtel. Ta lisas, et plaani avalikustamisest möödunud poole aasta jooksul on keskusele toetajaid juurde tulnud ja nii hotelli kui ka külastuskeskuse ehitust tahetakse alustada järgmisel aastal.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Volodka dirhamist
Volodka dirhamist

Igasuguste asutuste PÄEVADE ajal mitte ei panda vaid nad lihtsalt LÄHEVAD ükskõik mitmestesse tubadesse, hea Mart,samas saan ka sinust aru……….

selgeltnägija
selgeltnägija

tegelikult, jah, kelle rahakott seda külastust kannatab, vaeseid pensionäre on pea 400000, nälgivaid lapsi 70000, ainult riigivargaid ja aferiste

Volodka dirhamist
Volodka dirhamist

Nii on kahjuks ja see kõik süveneb koguaeg.

wpDiscuz