Kaader filmist „Maailma ilusaim linn”.
Matsalu filmifestivali suurt auhinda püüab tänavu 30 filmi, mis on välja valitud 750 seast.
Võitja kuulutatakse välja homme õhtul kell kuus Lihula kultuurimaja suures saalis, sealsamas linastub uuesti ka võidufilm.
Tegelikult valis žürii võitja välja juba neljapäeva õhtul. Žürii esimehe Nick Uptoni sõnul oli just neljapäev talle kõige tihedam päev: ta oli selleks ajaks jõudnud ära vaadata küll kõik looduse kategoorias võistlevad filmid, kuid mitte kõiki inimese ja looduse kategooria omi.
Selleks oli tal aega jäänud mõni tund. Pärast lõunapausi ruttaski Upton viimaseid filme vaatama.
Oma favoriiti Upton targu ei avaldanud, kuigi märkis, et tal on kindel lemmik. Uptoni sõnul erineb Matsalu festival teistest, sest filmid on stiililt väga erinevad: on puhtaid loodusfilme, aga ka väga mõtlemapanevaid inimese ja looduse suhteid käsitlevaid filme, väga väikese ja väga suure eelarvega filme.
„Võitjat valida on keerulisem, aga ka põnevam kui mujal. Meie arutelud on tulised ja elavad,” ütles Upton.
Kaheksa korda on festivali peaauhinna saanud väga suure eelarvega Saksa või Austria film. Uptoni sõnul ei tähenda see, et väikese eelarvega filmidel poleks võimalust võita. „On tugeva sõnumiga väikese eelarvega filme, mis on võitnud suuri festivale,” märkis Upton.
Väikese eelarvega filmidel võib Uptoni sõnul olla suurte ees isegi eelis võita, sest keegi ei oota neilt eriti midagi. Väga kalli filmi korral aga on ootused ülikõrged. „Kallis film peab olema perfektne, et ootustele vastata, vaataja hakkab kaaluma, kas film on ikka seda raha väärt,” ütles Upton.
Bioloogiat õppinud Upton jättis 20 aastat tagasi teadustöö ja hakkas tegema loodusfilme BBC-le, muu hulgas on ta Balti riikides ja Soomes filminud kopraid, kiskjaid ja nahkhiiri. Tema filmid on saanud üle saja auhinna ja 11 korda festivalidel peaauhinna.
Tänavuse festivali kalleim film on 3,5 miljonit maksma läinud „Maailma ilusaim linn” – prantslaste 2016. aastal valminud linateos (režissöör Frédéric Fougea, stsenaarium Frédéric Fougea ja Guillaume Poyet, operaator Mathieu Glombini). „See on kindlasti kuhjaga kallim kui kõik teised. Visuaalselt väga efektne,” ütles festivali direktor Silvia Lotman.
„Maailma ilusaim linn” on poolteist tundi kestev film Pariisist, aga mitte sellisest Pariisist, mida me arvame end tundvat. Tuleb välja, et on olemas ka looduslik, unikaalne Pariis oma salajase eluga. Filmis avanebki Pariisi vähetuntud ja metsikum pool. Nii nagu inimesi, nii on Pariis 2000 aasta jooksul ligi meelitanud ka kõikvõimalikke loomi, linde ja putukaid. Pariisi öistel tänavatel võib kohata hunte, rebaseid ja siile, maailmakuulsate hoonete vahel varitsevad saaki pistrikud, kalmistute kohal lendlevad liblikad, tiikidel toimetavad haned, pardid ja haigrud, Seine’is askeldavad ondatrad ja sägad, Jumalaema kiriku katusel tarudes elutsevad linnamesilased.
„Ühest küljest, me oleme neid liike ju kõiki näinud, teisest küljest, kui tuvi üle pea lendab, näeme küll, aga ei tea ju, mis asju ta parasjagu ajab, kas põgeneb kassi eest, võitleb teise isatuviga või on tal midagi kolmandat käsil,” ütles Silvia Lotman.
Eesti filme on festivalil tänavu üks. See on rännu- ja filmimehe Liivo Niglase „Armastuse maa” – film põhjapõtradest, naftast, poliitikast ja luulest. „Armastuse maa” jutustab Lääne-Siberi taigas elava neenetsi põhjapõdrakasvatajast ja luuletajast Juri Vellast. Vella püüab tõestada, et ka ühel inimesel on võimalik põliselanike elukeskkonda hävitavale võimule vastu seista. Filmis kaitseb Vella oma armastuse maad, põhjapõtrade paaritumise ala naftatööliste eest, kelle lärm, purjutamine ja jahipidamine põtru häirib.
Eesti film on festivali peaauhinna võitnud ühe korra – 2009. aastal pälvis selle Kasari jõe luhtadel vändatud „Vanamees ja põder” (režissöör Joosep Matjus).
Matsalu loodusfilmifestival
• 15 aasta jooksul on festivalile esitatud 4556 filmi 118 riigist, finaali on pääsenud 474 filmi.
• Eesti filme on linastunud 69.
• Fotonäitusi on olnud 109.
• Keskeltläbi käib igal festivalil 400–500 inimest, mis teeb üle 7000 vaatamise (kui kokku liita kõikide seansside vaatajad). 15 aasta peale teeb see 120 000 vaatamist.
• Kõige rohkem, kaheksa korda, on võitnud peaauhinna Saksa või Austria film.
