Matsalu filmifestivali ehtekunstinäitus uurib valgust

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Fotod: Kristyn Pihelgas

Matsalu filmifestivalil on eksponeerinud oma loomingut juba neli aastat ehtekunstnikud. „Meie näitus on filmifestivali satelliit. Väke rühm kunstnikke näitab spetsiaalselt festivali jaoks loodut,” ütles ehtekunstnik Keiu Koppel.

Traditsioonilistest ehetest on väljapanek üsna kaugel. Fantaasial on lastud lennata, väljas on pisikesi naljakaid ehteid, mida saab kanda kas või tööl, aga ka selliseid, mis polegi mõeldud kandmiseks. Materjalide valikul pole samuti kokku hoitud: on hõbedat, lehtkulda, nahka ja klaasi, aga ka plasti, sütt, Damaskuse terast, malenuppe ja isegi šokolaadi.

Tänavune näitus keskendub valgusele. Koppel ise on välja pannud seitse paari kõrvarõngaid – hõbedast ja titaanist põrnikaid, kärbseid, sitikaid ja mesilasi. Inspireerinud on Koppelit putukate tung valguse poole, mis on nii tugev, et saab neile sageli saatuslikuks. „Teadlased pole tänase päevani ühel nõul, miks see nii on,” ütles Koppel.

Kadi Veesaar on välja pannud kaks rinnaehet jõekarpidest. Peale karpide on ta kasutanud ka hõbedat, peegliklaasi, terast ja lehtkulda. Jõekarbist rinnaehtest „Kuu, mu saatja” piilub välja hõbedane kuu nagu pärl. Katrin Veegen on mänginud oma prosse ja sõrmust luues materjali ja tekstuuridega. Pross „Hundiulg” on tehtud hõbedast ja tumedast šokolaadist, mis on peidetud hõberantide vahele. Pross „Läbi udu” meenutab meekärge ja pealkirja järgi viitab rohkem valguse puudumisele nagu ka vasest ja hõbedast sõrmus „Kaamos”. Valguse puudumisest on inspireeritud ka Kaire Ranniku suured ja massiivsed prossid „Varjus” ja „Videvikutund”. Rannik on materjaliks kasutanud vaske, hõbedat, terast, sütt ja nahka, nii et oma näilisele massiivsusele vaatamata on ehted tegelikult kerged ja (mantli peal) kantavad.

Kadi Kübarsepa kaelaehted „Valguskiir” seevastu on lava- või fotosessiooni jaoks, n-ö puhas kunst. Terasest valguskiiri meenutavaid hiigelkonstruktsioone lihtsalt peoõhtul kanda ei saa.

Ivi Talzi kaelaehe „Spectrum” aga on kantav ka argipäeval. Rõnga küljes rippuv klaasist kuubik on atraktiivne, peale selle lahutab valguse vikerkaareks. Vikerkaar on inspireerinud ka Merike Balodit, kes on loonud plastikust ja hõbedast kaelaehte nimega „Vikerkaare selgroog”.

Ehtekunstinäitusel „Symbiosis” Lihula mõisas eksponeerivad oma loomingut 11 kunstnikku: Margit Paulin, Keiu Koppel, Merike Balod, Merilin Pedastsaar, Ivi Talzi, Kadi Kübarsepp, Kirsti Tuum, Kaire Rannik, Harry Tensing, Katrin Veegen ja Kadi Veesaar.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments