Läänemaal käib iga nädal orienteerumas ligi 70 inimest. Foto: Mati Kallemets/arhiiv
Eelmisel nädalal algasid Läänemaal taas orienteerumiskolmapäevakud, kus saab tänavu sügisel osaleda veel kolmel korral.
Orienteerumispäevakuid korraldatakse maakonniti eri päevadel.
„See on eelkõige orienteerumine, aga ka vabas õhus liikumine,” ütles üks Läänemaa päevakute korraldajaid Grete Kindel. Tema sõnul on neid, kes on orienteerumises eesmärgiks seadnud aja, aga ka neid, kes lihtsalt liiguvad jõukohaselt metsas.
Päevakuil saab valida kolme raja vahel. Lühim on kahekilomeetrine ja see on mõeldud eelkõige lastele harjutamiseks, keskmine rada on neljakilomeetrine ja seal käivad need, kes ei püüa aega. Pikim, tavaliselt kuue-seitsmekilomeetrine rada on neile, kes aja peale jooksevad.
Suviti Läänemaal orienteerumispäevakuid ei ole, sest siin käib orienteerumas iga kord umbes 70 inimest. Kindel teadis rääkida, et Harjumaal on osalejate arv 500. Osalejate rohke arvu tõttu toimuvad seal päevakud ka suviti.
Õpetab ruumi tajuma
Umbes pooled osalejad on Metsküla algkooli ja Martna põhikooli õpilased, teine pool aga täiskasvanud. Enim jäävad silma 20–40aastased ja üle 50aastased.
Päevakuil saab koguda punkte ning see motiveerib punktijahtijaid igal kolmapäeval kohapeal käima.
Orienteerumisel antakse igale osalejale SI-kaart, mis käib sõrme otsa. Igas tähistatud kontrollpunktis tuleb see pista jaama. See fikseerib aja ja teeb märke, et punkt on läbitud. Rajameistrist oleneb, kui nähtav on punkt. Kindla sõnul võib punkt olla peidetud näiteks kaevikusse või looduslikku auku. Sel juhul võib õiges kohas pikalt ringi käia, aga punkti ei leia. Ülesandeid punktides lahendama ei pea.
Kindel ütleb, et orienteerumine on lastele hariv – see õpetab ruumi tajuma ja võtab ära metsas liikumise hirmu, samuti juhendatakse algajaid, punktiotsimisest tekib emotsioon ja sellega saab end proovile panna.
Mets peab olema joostav
Kuhu orienteerumiseks rada tehakse, oleneb sellest, kas maaomanik lubab. Seetõttu on orienteerumisliit ja klubid teinud RMKga lepingu, et riigimetsades on jooksmine lubatud. Samuti oleneb raja asukoht metsast – see peab olema joostav. Jooksmiseks parim on Kindla sõnul männimets, sest lehtpuumetsades hakkavad oksad ja juured jooksu segama. Läänemaal on paljud rajad tehtud ka mere äärde.
Asjaolu, et mets peab olema joostav, on ka põhjus, miks talviti orienteerumist ei korraldata. Lumes on lihtsalt halb joosta. Samuti on halb joosta, kui mets on märg. Lõuna-Eestis aga korraldatakse talviti suusaorienteerumist.
Läänemaa orienteerumishooaeg lõpeb oktoobris meistrivõistlustega. Kindla sõnul on see nagu tavaline päevak, kuid orienteerutakse rajal, mida hooajal ei ole kasutatud. Lõpuks antakse välja Läänemaa meistritiitel ning jagatakse päevakute parimaile medaleid. Tavaliselt toimub see kohas, kus oleks lastel tegevust.
„Lapsed ootavad lõpuüritust, siis on lõbu laialt,” ütles Kindel.
Lisaks on Läänemaal toimunud öiseid orienteerumisjooksu võistlusi ja OK Okas klubi orienteerujad on võitnud Eesti meistrivõistlustel öises orienteerumisjooksus igat värvi medaleid ning Jüriöö jooksu I vahetuse võitja tiitel kuulub samuti OK Okas klubi liikmele
Miks peab orienteerumist just joostes tegema?
Orienteeruda võid käies ka! Üldjuhul peetakse oluliselks kui kiirelt sa punktid metsas üles leiad ehk siis ära võtad