Vaatamata hallile taevale ja vihmahoogudele kulgesid nostalgiapäevad piiskopilinnuses meeleolukalt.
Linnuseõuele olid ritta seatud paraadist osavõtnud vanasõidukid, mida iga soovija lähemalt uurida ja nende taustal end pildistada sai.
Samas oli lahti löödud täika, kus müügiks pakuti nostalgilist tavaari – riietest ja lauanõudest kodutarvete ja autojuppideni. Ei puudunud ka lehmakommid.
Nostalgilist meeleolu lõid ansambel Mesi ning Vello Orumetsa laule laulis Oruka punt, üles astusid tantsurühmad Must Kohvi ja Cho-Co-Late ning slaavi ühing Bõlina.
Lõpuks vallutas lava moedemonstratsioon, kus näidati rahvale nostalgiapäevade puhul kapipõhjast välja otsitud retrokostüüme.
Fotod Arvo Tarmula
Ka mina sündisin nõukaajal, käisin koolis, armusin, abiellusin ja sain lapsed, kes ka veel nõukaaja kooliteed alustasid. Süüa meil oli ja nutikus aitas riided selga- kudusin, õmblesin ise lastele ja endile. Eks igatsesime samuti paremat elu, mida Läänest saadetud klantsajakirjades näha oli, aga ega me õnnetud ka polnud. Töökaaslastega praegugi meenutame, kuidas sai igasuguste nippidega moekaid asju välja nuputatud, kuidas olid järjekorrad ja talongid. Praegu on kaubakeskused kaupa täis ja missugune raiskamine on kõlbulik kuni toidu prügikastidesse loopimisega ning Toidupangalt annetusi loota. 12 rublase pensioniga tuli vanainimene välja, nüüd miinimumpensioniga on väga raske. Plusse ja miinuseid on kõigi riigikordade ajal.… Loe rohkem »
mida meenutavad nii aastate pärast need,kes praegu lapsed veel ?
Kas meie hetke valitsus on parem, keda kummardada ja ülistada? Vähemalt tooaeg jäi söögiraha peale maksude maksmist tasku! Hetkel ei jagu ahnetele maksugogujatelegi maksmisekski
Vildo ja unesnõiduja leidsid lõpuks üksteist !
Mõned ei saa kuidagi sellest ajastust välja.
Just! Aitäh.
ja kui suur osa elust jäigi sinna, nö hirmsatesse aastatesse ? Kõik unustada ?
Muuseas,ka siis oldi õnnelikud,abielluti,sündisid lapsed jne jne .Pigem on see nostalgia möödunud aastatele,noorusele.Ega sellepärast pea oma riiki vähem armastama ja olema kohe vene kummardaja ka kodumaa reetur.Elu pole kunagi lihtsalt must-valge.
Eksole, punane on hoopis?
… olen isegi tol ajastul ilmale tulnud. Aga ju siis suurele osale ühiskonnast – “rahvale” – on see nii tähtis, et huumoriga meenutada. Elagu siis edasi oma punases minevikus.
Tundub,et sinu ajastu on tõesti keskaeg. Lihtne soovitus-võta kätte ja tee üks üritus, mis rahvale meeldib ja siis tule hõiska siin kommentaariumis,et kui kõva tegija sa ikka oled. Küll me siis kiidame.
Keskaja vôrdlemine nôukogude ajaga näitab lennukat demagoogiat. Keskajal oli Saare-Lääne piiskopkond vägagi iseseisev riik. Nôukogude okupatsiooni aega lusti ja pillerkaariga meenutada koos punalippude, nôukogude miilitsa ja armee vormidega on minu jaoks paraku käsitlematu. Ei saa lihtsalt aru sellest suurest armastusest selle ajastu vastu, ehkki ma
Ei saa aru, Unesnõiduja, Teie irooniast. Rahvas lihtsalt meenutab aegu, milles me aastakümneid elasime ja mille me üle elasime, et tänasesse päeva jõuda. See, et Nostalgiapäevadele tulevad inimesed, kes viitsivad vaeva näha ja möödunud aegu huumoriga meenutada suudavad- ei näita veel seda, et siin ossidega tegemist on. Pioneerirätid, paar punalippu, vene miilits- see on ajalugu ja see jääb ajalooks. Kui Haapsalus oleksid keskajapäevad, ka siis tulevad inimesed vastavas meeleolus ja atribuutidega lagedale- ega see veel ei tähenda, et keegi giljotiini ja võllapuu järele igatsust tunneb.
Aitäh! Nii õige lähenemine!
Paistab, et kui venelased peaks uuesti Eesti okupeerima, siis vähemalt Haapsalu kandi rahvas oleks sellega igati rahul. Küll oli ikka vahva see Nôukogude aeg. Ossid, mis ossid…