Neeme Suur. Foto: Urmas Lauri
Esimene september on käes ja lapsed seavad ennast jälle kooli. Uus algus. Ootusärevus. Uute vihikute lõhn, puhas, ilma ühegi kriipsuta päevik ja vana hea koolimaja. Vanad head sõbrad, ehk on ka uus klassikaaslane. Seda uue kooliaasta alguse tunnet mäletame kõik. Kui lisame siia ka esimest korda koolipinki istuvate laste suured silmad ja selle kooli viimast klassi alustavate noorte inimeste mõtted tulevikust, siis hakkab meile selgeks saama, kui olulist rolli on kool ja koolis käimine meile me elus tähendanud.
Uus algus. 1. septembril 2017 on Läänemaal 22 üldhariduskooli, neist 4 algkooli, 13 põhikooli ja 5 gümnaasiumi. Tänavune kooliaasta Läänemaal on uus algus 2820 õpilasele, 244-le esimesse klassi astujale, 180-le kümnendasse klassi astujale ja neljale uuele koolijuhile. Oma esimesele pedagoogilisele ametikohale asub kolm noort õpetajat. Soovime neile kõigile edu ja kordaminekuid, unistuste ja ootuste täitumist. Kui lapsed võib-olla ei tea või taju seda pingutust, mida tehakse, et uus kooliaasta saaks alata, siis täiskasvanuna tajume seda väga selgelt. Me teame, kui vastutusrikas töö on kõigil neil, kes on koolielu korraldamisega seotud.
Uus algus. Läänemaa koolivõrk pakub meie lastele kõiki võimalusi, alates lasteaedadest ja koolidest kuni kutsehariduskeskuse ja kolledžini välja. Üldhariduskoole peavad kohalikud omavalitsused – vallad ja linnad. Sügisel on uus algus ka kõigil omavalitsustel. Tekivad uued suured omavalitsused, kus on rohkem haridusasutusi kui kunagi varem. Uued olud avavad uued võimalused pakkuda paremat kooliharidust kõigile lastele, pakkuda ja hoida alleshead kodulähedast põhiharidust. Just põhikool on see, mis paneb aluse noore inimese hoiakutele kooli ja maailma suhtes, ehitab vundamenti õpioskusele ja -tahtele. Uued omavalitsused saavad pakkuda ka kvaliteetset keskharidust, kui keskkool valla või linna oma on. Need on ülesanded, mis seisavad ees uutel volikogudel ja valitsustel, mis sügisel valitakse.
Parim kool ja parim haridus on see, mida me oma lastele pakkuda saame ja pakkuma peame. Olgu kooliootus iga lapse südames. Elagu koolirõõm iga lapse ja õpetaja südames ja silmades. Tükike sellest rõõmust ja uue alguse lootusest teeb helgemaks meie kõigi esimese septembri ja sellele järgnevad päevadki. Head kooliaasta algust!
Neeme Suur
Lääne maavanem, SDE
miks ei kandideeri, kindlasti valiks nii soliidse ja targa mehe
Ураа товарищи ураааа !
Just-just, hr N.S kannab heledat ülikonda, tarvitseb vaskaut kätt kõnelemise aegu püsitaskus hoida ja see hoiak tegelikult täitsa sobib talle. Kena inimene ja näeb täna tunduvalt parem välja kui LE vanadel piltidel.
Kas toimetus rõõmsamat pilti ei leidnud?Palju õnne ka sünnipäeva puhul täna!
Kutsuks Neeme nüüd kenasti linna juhtivale kohale,mis talle peaks vääriline olema.
hüia hunti tallenahas
Teame,teame….Kool annabki just seda edasi,mida ühiskond aktsepteerib.Kuid võiks olla nüüd rohkem erandeid ja rohkem isemõtlemist.
“põhikool on see, mis paneb aluse noore inimese hoiakutele kooli ja maailma suhtes”
… ei vasta sugugi tõele. Laps ja kool ei ole midagi ühiskonnast eraldi seisvat.
Näide. “Murdjate põlvkond” ei kujunenud sellest, et koolis nii õpetati, vaid sellest, et nii sai ja oli aktsepteeritud ühiskonnas.
Mis aastatel sündinuid “murdjate põlvkonnaks” kutsutakse? Pole kuulnud, seepärast küsin. Kui on murdjad, siis peaksid olema ka need, keda murda või hoopis mida murda (müüte, arusaamu..).
See on teisend varakapitalismi harrastanud põlvkonnale (tegevuse sisu järgi). Murti sotsiaalne ja vanuseline hierarhia ning seni kehtinud eetika.
Raha kummardamine ja “edu” saavutamine vahendeid valimata, muutus üleüldiseks kultuseks.
Pisut on seda näiteks analüüsitud üllitises- “Võitjate põlvkond võis põhjustada kadunud põlvkonna”- http://sanderheinsalu.com/ajaveeb/?p=593