Marite Oidjärve (paremal) kaitsja Anu Vilt (vasakul) leiab, et tegemist on imeliku süüdistusega. Foto: Arvo Tarmula
Möödunud kolmapäeval algas Haapsalus kohtuprotsess Haapsalu politseis töötanud Marite Oidjärve üle, keda prokurör süüdistab meelega vale süüdimõistva otsuse tegemises.
Praegu Lõuna politseiprefektuuris töötavat Oidjärve süüdistab prokurör Indrek Kalda selles, et ta tegi 2016. aasta 14. veebruaril kiirmenetluse korras väärteos teadlikult vale otsuse, mõistes Ukraina kodanikule Oleg Danilenkole 60 eurot trahvi selle eest, nagu oleks Danilenko lõhkunud jalaga lüües Lemon Lounge’is peegli. Danilenko ise oli aga korduvalt öelnud, et ei mäleta peegli lõhkumist, ning tunnistajad ja tõendid kinnitasid, et mees kukkus peegli katki, mitte ei lõhkunud seda.
„Kiirmenetlusega saab otsuse teha ainult siis, kui asjaolud on selged, aga kõnealusel juhul need ju ei olnud. Järelikult poleks tohtinud otsust teha,” ütles Kalda.
Oidjärv end süüdi ei tunnistanud. Advokaat Anu Vilt leidis, et prokuratuuril pole ühtegi tõendit, et Oidjärv tegi meelega vale otsuse.
„Mida rohkem ma sellesse juhtumisse süüvin, seda segasemaks on läinud mulle kui kaitsjale, kuidas selline kriminaalasi üldse tekkida saab,” ütles advokaat.
Veider lugu
Juhtunust on möödas poolteist aastat ja vahepeal on peegli lõhkunud Danilenko siitilmast lahkunud. Et väidetavat valeotsust hakati uurima mitu kuud pärast mehe surma, on kaitsja hinnangul veelgi imelikum.
„Oleg Danilenko pöördus politsei poole, sest tal oli Lemon Lounge’is väidetavalt kaduma läinud suur summa raha. Mingil imelikul põhjusel on varguse uurimine aastal 2017 moondunud peegli lõhkumise asjas tehtud ebaseadusliku otsuse kohtuasjaks,” ütles Vilt. „Sellise tõendikoguga süüdistust ei ole ma ammu näinud.”
Kohtus andsid tunnistusi nii 14. veebruari varahommikul Lemon Lounge’is tööl olnud baaridaamid kui ka kohapeale kutsutud politseipatrulli politseinikud. Baaris tööl olnud Britta Põldäär rääkis, et kuigi ta ise peegli purunemist ei näinud, ütlesid kolleegid talle kohe, et mees kukkus ega lõhkunud peeglit meelega. Purjus Danilenko oli nõus lõhutud peegli eest kohe andma 1000 eurot, kuid sellega ei olnud Põldäär nõus, sest ei teadnud peegli hinda. Kuna ta vene keelt kõnelevalt mehelt kontaktandmeid ei saanud, et asi hiljem ära klaarida, kutsus ta politsei ja teavitas Lemon Lounge’i pidajat Rutt Holmi.
Danilenko andis enne oma surma tunnistuse, milles ütles, et läks eesti soost tuttava mehega Lemon Lounge’i, seisis leti ääres ja tundis, et on väsinud. Kui ta lahkuma hakkas, siis keegi tõukas teda. Ta kukkus ja lõi pea ära. Peeglit ta ei mäletanud.
Küllike Sinisalu oli esimeses politseipatrullis, mis sündmuskohale jõudis. Politseile selgitati, et kaklust ei olnud, oli lihtsalt joobes kukkumine. „Leidsime, et kuna ta oli väga purjus ja tal oli kaasas palju raha, oleks ta olnud kerge saak, ja otsustasime ta tema enda huvides politseisse viia,” rääkis Sinisalu.
Tõendeid pole
Tol ööl tööl olnud politsei välijuht Indrek Pall ütles kohtus, et sai aru, et mees oli kukkunud peeglisse joobe tõttu. „Mil moel, seda ei olnud täpsustatud. Andsin vahetuse üle Marite Oidjärvele. Selgitasin olukorda. Kas ütlesin, et mees lõhkus peegli, ei mäleta,” rääkis Pall.
Patrullteenistuses töötanud Marite Oidjärv ütles, et asendas 14. veebruari päevases vahetuses välijuhti, sest Haapsalu politseijaoskonnas oli välijuhtidest puudus. Politseis töötab ta 2005. aastast.
„Pall ütles, et vestles baariomanikuga ja kui tuleb avaldus, saab selle lõpetada kiirmenetlusega,” meenutas Oidjärv. Ta jäi avaldust ootama. Kui see tuli, oli seal kirjas, et kahtlusalune lõi peegli katki jalaga. „Eeldasin, et omanikud on selle kindlaks teinud. Pealegi ütles välijuht, et kui tuleb avaldus, saab teha kiirotsuse,” rääkis Oidjärv. '
Edasi toimus Kalda ja Oidjärve vahel järgmine dialoog:
Kalda: „Pidite ju teadma, et avaldus politseile väärteomenetluse alustamiseks ei ole tõend. Miks te seda arvestasite?”
Oidjärv: „On mingil määral tõend, kaudne tõend.”
Kalda: „See on kahjuavaldus. Danilenko pole kordagi tunnistanud, et ta lõi peegli katki.”
Oidjärv: „Avalduses oli, et lõhkus.”
Kalda: „Avaldus tuleb tõendada, teil pole see tõendatud.”
Oidjärv: „Minu siseveendumus ütles, et ta on süüdi. Indrek Pall ütles, et kui tuleb avaldus, vormista kirimenetlus ära. Danilenko oli nõus, kirjutas alla.”
Kalda: „Ta oli nõus kiirmenetluse läbiviimisega. Ta ei ole rääkinud jalaga löömisest. Seepärast ma ei saagi aru, kuidas te saite süüdimõistva otsuse teha.”
Oidjärv: „Ma ei tunne end süüdi. Mul oli info, et ta lõi. Sellise info pealt tehakse politseis päevast päeva kiirmenetluse korras otsuseid.”
Kalda: „Kas teil oli info või tõendid?”
Oidjärv: „Avaldus on kaudne tõend. Ma eeldasin, et see on tõene. Mul ei tuleks pähegi teha avaldust, kui selle info ei oleks tõene.”
Oidjärv kostis kohtunik Piia Jaaksoo küsimusele vastuseks, et ei kuulanud Danilenkot üle. „Mul polnud põhjust kahelda Indrek Palli infos.”
„Kõik otsused eeldavad tõendeid. Mis tõend on eelmise vahetuse ülema info? Seda pole ju kuidagi vormistatud. Mis tõendite pealt siis te otsuse tegite?” nõudis Jaaksoo. Oidjärv vaikis.
Istung jätkub tuleval nädalal kohtuvaidlusega.
Avaliku korra rikkumise eest oleks siis protokoll ok olnud vä?:) Prokurörilt võiks nüüd küsida, et kas peaga löömine või õlaga löömine või keharaskusega peegli katkitegemisel on suur vahe? Tahtlik teguviis ehk ebakaines olekus võõra vara lõhkumine on ikkagi võõra vara lõhkumine. Tundub, et tõetera on ütluses, et Eesti politsei ja prokuratuuri tase tõuseb siis kui mõistus sinna jõuab. Kasuaalne seos on tegevusel ja tagajärjel olemas ning vaielda saaks ainult väärteo koosseisu paragrahvi üle heal tahtmise korral ning tõendi tõlgenduse kohapealt võiks prokurör minna täienduskoolitusele:)
Asjaosaline pidavat surnud ju olema???
O.D, ehk peegliprobleemi kangelane oli 90.aastatel “kõva tegija”, kelle karistuste register oi kui pikk…
Aga muidu on tore, et artikkel ikkagi ka online pandi 🙂
Miks küll nii pika viivitusega?
Kas ajakirjanik ei tahaks teha uurimustööd sellest, et kuidas ja miks tegeleb prokuratuur kiirmenetluse otsusega, mida otsuse saaja kunagi ei vaidlustanud! Otsuse saaja on ammu surnud, aga prokuratuur peab vajalikuks algatada kriminaalasi! Kas ajakirjanik ei tahaks seda uurida, et miks ja kellele seda vaja on? Ilmselt keelatud põld. Suskame parem politseiametnikku noaga, keerame nuga haavas ringi ja raputame soola peale. Igal inimesel on õigus otsus vaidlustada, kui saaja arvates vale on. Seda on ka päevast päeva tehtud, sest 90% menetlusalustest isikutest ütlevad, et pole teinud ja pole näinud. Ja üllatus, üllatus, kohus ongi VÄÄÄÄÄGA palju otsuseid tühistanud. Ilmselt on protokollikoostajad… Loe rohkem »
Siit asjast väheke objektiivsem jutt:
http://peregasoome.blogspot.com.ee/2017/08/prokuratuuri-ja-politsei-sisekontrolli.html
Loodetavasti ei tule kellegi karvane käsi seda kommentaari koos blogi-viitega kustutama 😉
Tellitud kommentaarid 🙂 Seda politseinikku pole ammu enam Haapsalus tööl! Asjad ei olnud ikka päris nii nagu ajakirjanik seda kajastanud on.
Hoiatasin u3 aastat tagasi Politsei Sisekontrollibùrood .Haapsalu politseis toimuva suhtes.Ja tundub,et nad vòtsid mu hoiatust tósiselt.Taratuhhin muidugii úlemana on nórk isiksus,sest tema ajal on mitu kitse kohtu alla saadetud.
Kahtlane jutt. Kõik on hirmul, et saavad kinga.
Üks kõige ülbemaid ja üleolevamaid naispolitseinike Haapsalus.
täiesti nõus. kurb on vaadata, kuidas võim pähe mõnele hakkab..