Foto: arhiiv
Professor Tõnu Reimanni kolleegid ja õpilased austavad 14 aastat Haapsalus peetud „Viiulimängude” festivali asutajat ja kunstilist juhti kontserdiga Haapsalu toomkirikus pühapäeval kell 17.
Tänavu veebruaris oleks Tõnu Reimann (1947–2016) saanud 70aastaseks.
Professor Reimann oli kauaaegne viiulipedagoog Eesti muusikaakadeemias ja Pori konservatooriumis. Tema juures on õppinud paljud praegused professionaalsed viiuli- ja vioolamängijad. Reimann oli aktiivse kontserttegevusega tunnustatud viiuldaja, keda on palju ka salvestatud.
Kahtlemata oli tema üks elutöid 14 aastat Haapsalus festivali „Viiulimängud” kunstiline juhtimine ja keelpillikursustel õpetamine. See festival kujunes aastatega oluliseks klassikalise muusika tippsündmuseks meie muusikaelus. Peamine rõhk oli seal just keelpillidel ja seal esinesid paljud Eesti ja ka maailma tipud, sh Sergei Stadler, Daniel Raiskin, Nicolas Chumachenco jt. Reimanni eestvedamisel peeti igal aastal ka „Noorte solistide” kontserdid, kus alles õppivad keelpillimängijad said tänuväärse võimaluse soleerida orkestri ees.
Festivaliga kõrvuti korraldatud keelpillikursustel osales sadu noori ja neist on välja kasvanud suur osa tänapäeva noorema põlvkonna tippmuusikuid, kes töötavad professionaalseis orkestrites nii Eestis kui ka välismaal. Haapsalu festivalist ja keelpillilaagrist on neil parimad mälestused ja selle ürituse positiivne sõbralik õhkkond, eriline atmosfäär ja kõrge kunstiline tase oli suuresti Reimanni teene. Kui Neeme Järvi dirigeerimiskursused liikusid Pärnust Leigole, oli just Reimann see, kelle eestvedamisel liideti 2009. aastal Leigol Järvi akadeemiaga ka keelpillikursused ja kontserdid Otepääl. Sellest kasvaski välja praegune Pärnu muusikafestival ja Järvi akadeemia. 2010 toimusid kursus ja selle kontserdid Pärnus, aasta hiljem koondus kõik rahvusvaheliseks festivaliks koos olulise haridusosaga ja keelpillikursustel oli Tõnu Reimann Pärnus hinnatud õppejõud seitse aastat. Kahjuks lahkus lugupeetud muusikamees meie seast eelmise aasta aprillis.
Reimanni panus meie muusikaellu, festivalide liikumisse ja keelpilliharidusse on olnud väga suur. Tema vaimsus, tarkus, kogemused, oskused ja heade ideede rohkus on suunanud paljusid inimesi ning protsesse. Reimann oli härrasmees, temas oli kirge ja fanatismi. Tal oli intelligentne ja stiilne muusikamaitse, mille näiteks on Haapsalu „Viiulimängude” festivalide alati huvitavad, mitmekesised, targalt koostatud ja hoolikalt läbi mõeldud kavad. 15–20 aastat tagasi oli festivalide maastik palju hõredam ja Reimanni suur teene on, et Haapsalus said võimaluse soleerida paljud noored muusikud, kes said sealt n-ö tuule tiibadesse. Ta usaldas noori. Temalt võis alati nõu küsida, ta oskas nõu anda ja sellest oli ka kasu – Reimanni kaalutletus, intelligentsus, tarkus ja vaimsus on paljusid muusikuid aidanud ja edasi viinud.
Head muusikasõbrad, tulgem osa saama kaunist kontserdist Haapsalu toomkirikus, et niimoodi tunnustada pühendunud meistri tööd ja olla hetkeks justkui ajas tagasi, nagu vanadel headel Haapsalu „Viiulimängude” aegadel.
Jüri-Ruut Kangur,
üleriigiliste Haapsalu keelpillikursuste korraldaja 1995–2005
Kontsert Haapsalu toomkirikus pühapäeval, 27. augustil kell 17:
* kõlavad mitmed olulised lood „Viiulimängude” festivali repertuaarist, sh Elgari keelpilliorkestri serenaad, Bachi Brandenburgi kontsert nr 3, Reimanni lemmikteoseid Biberi „Passacaglia”, Rheinbergeri, Vaughan Williamsi, Tšaikovski, Dvořaki jt muusika.
* solistidena astuvad üles Arvo Leibur, Teet Järvi, Mari Järvi, Miina Järvi, Terje Terasmaa, Meelis Orgse jt, n saadab Reimanni õpilastest ja kolleegidest moodustatud kammerorkester Jüri-Ruut Kanguri juhatusel.
