Tõnu Reimann – Haapsalu Viiulimängude festivali hing

Lääne Elu

info@le.ee

Tõnu Reimann korraldas Haapsalus ka keelpillikursusi, kust on välja kasvanud hulk noorema põlve tippmuusikuid. Foto: Arvo Tarmula

Tõnu Reimann korraldas Haapsalus ka keelpillikursusi, kust on välja kasvanud hulk noorema põlve tippmuusikuid. Foto: Arvo Tarmula

Kolmapäeval, 27. juulil kl 19 kogunevad Haapsalus peetud Viiulimängude festivali asutaja ja kunstilise juhi professor Tõnu Reimanni (1947-2016) kolleegid ja õpilased Haapsalu toomkirikusse, et kontserdiga avaldada austust mehele, kes pühendunult korraldas 14 aastat seda legendaarset festivali ja üle-eestilist keelpillikursust. Tänavu 6. veebruaril oli Reimanni 75. sünniaastapäev. Tema mälestuseks ja Viiulimängude festivalile mõeldes toimusid kontserdid ka 2017., 2018. ja 2019. aasta suvel.

Seekordsel kontserdil kõlavad lood Viiulimängude repertuaarist, aga ka muud palad. Esiettekandele tuleb Reimanni mälestuseks kirjutatud Madis Järvi uudisteos „On the Brightside” sooloviiulile ja keelpilliorkestrile, Griegi legendaarne „Süit Holbergi aegadest„ ning Vivaldi, Smetana, Rheinbergeri, Biberi, Sibeliuse, Dvořáki ja Tubina muusika. Kontserdil esinevad Reimanni kolleegid, muusikud Arvo Leibur, Teet Järvi, Mari Järvi, Marius Järvi, Miina Järvi ja Meelis Orgse ning tema õpilased Joosep Reimaa, Airi Šleifer, Helin Pihlap ja Kristiina Välja, saadab Reimanni õpilastest ja kolleegidest ning muusikakeskkooli noortest moodustatud kammerorkester Jüri-Ruut Kanguri juhatusel. Haapsalu toomkirikus toimusid ka Viiulimängude ava- ja lõppkontserdid ning seal esines korduvalt ka Reimann.

Reimann lõpetas 1970. aastal Tallinna konservatooriumi ja täiendas end aastatel 1971–1974 Moskva konservatooriumis. Aastatel 1970–1977 töötas ta rahvusooper Estonia orkestris ning aastatel 1974–1977 õppejõuna Tallinna muusikakeskkoolis. Aastast 1977 töötas ta Eesti muusikaakadeemias, kus oli 2004-2013 interpretatsioonipedagoogika instituudi juhataja, aastast 2004 professor. 20 aastat töötas ta Pori Palmgreni konservatooriumis lektori ja keelpilliosakonna juhatajana. Tema käe all on õppinud paljud praegused viiuli-ja vioolamängijad, pedagoogid, kutseliste orkestrite muusikud ja solistid.

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
3 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
soovitan
1 aasta tagasi

Miks see pink sulle ette jäi,või ei meeldi Tšaikovski ise, soovitan tutvuda tema loominguga ja elulooga, ehk avanevad ka sinu silmad.

Urmet
1 aasta tagasi

Millal Tsaikovski pink ära koristatakse??

Hellat
1 aasta tagasi
Reply to  Urmet

Koristama parem urmeti ära