0

Näitus „Animaenigma” uurib tänavu liikumist

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Animaenigma

Animatsioonikunstnik Terje Henk avab 26. augusti õhtul kunstikooli hoovigaleriis näituse „Animaenigma 2017”, kus külalised saavad ka ise digipliiatsiga joonistada liikuvaid pilte. Õhtu jätkub EKA animatsioonitudengite lühifilmide seansiga.

Seekordne „Animaenigma” keskendub liikumise ja muutumise teemadele. Vanas limonaaditehases, mis on uue elu saanud galeriina, saavad näituse avamisele tulijad luua liikumisjooni digipliiatsiga ning jälgida nende tekkimist ja kustumist ekraanilt.

Galeriis saab vahetult kogeda teisigi muundumisi. „Näiteks EKA skulptuuri ja installatsiooni eriala vilistlase Kadi-Maarja Võsu töös saab korduval liikumisel ühest asjast teine, toimub transformatsioon – animatsioonile väga omane element,” selgitab Henk. „Korduste ja liikumise rütmiga saabki tekkida animaenigma ehk mõistatuslik tunne. See on muutumises,” lisab ta.

Näituse ülesehitamisel on kevadel EKA animatsiooni erialal lõpetanud Terje Henk lähtunud ideest, et animatsioon ei pea olema ainult film, mida kuskil pimedas ruumis ekraanilt vaadata. „Otsustasin väljuda kokkuleppelisest animatsiooni definitsioonist, mis määratleb seda kui üks kaader korraga liikuvate piltide rida. Muu hulgas näeb näitusel kineetilisi objekte, mis animatsiooni definitsioonile nii hästi enam ei allu. Lähenemine on seega olemuslik ja ka pinnapealne sõna otseses tähenduses: millise pinna peal mängida?”

Hengi värske magistritöö on kuvatud liivakuhjale, kuhu saab vaataja ise füüsiliselt sekkuda end liivale heites või peoga liiva võttes.

„See on loo surm. Lammutasin seal lahti liivaanimatsiooni, mida olin hoolikalt ja pikalt üles ehitanud. Filmina näeb seda öökinos, mis algab 26. augustil kell 23. Näitusesaalis on vaataja aga igal ajahetkel õiges kohas. Sisult on see loo lõpp, sest tal pole enam lõppu ega alguspunkti. Minu silmis oli sel rituaalne tähendus – võtta peoga liiva, nagu lahkunut viimsele teekonnale saates: liivast oled sa võetud ja liivaks pead sa saama.”

Interaktiivsus on sisse kodeeritud teistessegi töödesse. Näiteks Martin ja Terje Hengi „Töörõõmus” saab näituseline vokiratta tallamisega kogeda topeltanimatsiooni. Vokirattale on kinnitatud „ekraan”, millel on vaid neli rida valgustatud täpikesi. Kui ratas hakkab pöörlema, näitavad need täpikesed pilti kogu ratta ulatuses. Nii on ümmargune ekraan ise juba animeeritud. Samuti kuvatakse sellel ekraanil animatsiooni, seega liigub nii pilt kui ka ekraan ise. 

Näitus jääb avatuks 17. septembrini.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz