Peolised moodustasid staadionile Kullamaa valla vapi. Foto: Rain Viks
Pühapäeval Kullamaa staadionil peetud teisest kihelkonna tantsu- ja laulupeost võttis laulja, tantsija või pillimängijana osa ligikaudu 450 inimest.
Peo pealavastajal Riina Gildenil kulus ligi minut, et kokku rehkendada suurel peol osalejad. Lõpuks pakkus ta, et kollektiive oli veerandsada, esinejaid neis 450 ja pealtvaatajaid paar-kolmsada.
Proovid algasid laupäeval ja jätkusid pühapäeval.
„Lapsed jäidki laupäeval kooli ööbima, et oleks nagu suurel laulu- ja tantsupeol,” ütles Gilden. Kohe pärast peaproovi lõppu pühapäeval kell 16 maandus staadionil rahva suureks üllatuseks helikopter, millest astus välja Pärnu-Jaagupi pasunakoori dirigent Priit Aimla. Ülejäänud kooriliikmed tulid kohapeale autodega.
Kell 17 algas rongkäik Rohumäelt Kullamaa keskkooli staadionile. Just rongkäiku vaatas kõige rohkem inimesi. „Samal ajal peeti Kullamaa vibufestivali ja seal osalenud välissportlased tulid samuti rongkäiku vaatama,” ütles Gilden.
Pidu algas ühise avavalsiga. Siis sai iga rühmaliik esitada oma kaks tantsu ja lõpus tantsiti üheskoos „Tuljakut” ning „Oiget ja vasembat”. Peo lõpetas „Bleimanni polka”. Kohalik sepp Karl Bleimann oli mees, kes 1880. aastail ehitas esimese eesti soost sepana aurulokomotiivi ja korraldas Kullamaal rahakogumist Aleksandrikooli tarbeks. „Bleimanni polka” ajal jooksid kõik peolised staadionile, nii et moodustus Kullamaa vapp.
„Meil ei olnud õigeid tribüüne staadioni ääres, aga filmisime seda kõike drooniga,” ütles Gilden.
Samal päeval peeti Kullamaal kohvikutepäeva ja rahvusvahelist maastikuvibulaskjate võistlust. „Kohvikuid oli sel puhul vallas lahti kaheksa, neist kuus Kullamaa külas,” ütles Riina Gilden.
Suurejoonelist oma kihelkonna tantsu- ja laulupidu peeti Kullamaal teist ja kindlasti mitte viimast korda. „Meie sõnum peo lõppedes oligi, et kindlasti ei katke see traditsioon siin. See, et Kullamaa ühineb sügisel Lääne-Nigula vallaga, ei tähenda, et Kullamaa tantsupeo traditsioon lõpeks,” sõnas ta.
Õige mõte! Kui valla mõiste sisu on ametlikult heidetud ajaloo prügikasti, tuleb tagasi pöörduda kihelkonnakesksuse juurde. Sündmuste asukohta määratleb ju kihelkond täpsemalt kui (tulevane) suurvald! Ametnikud elagu oma ‘vallas’ edasi, elanikud aga kihelkonnas, mille teadvustamine sõltub rohkem rahvast endast kui formaalsest haldusjaotusest.
Suured tänud veelkord toreda elamuse eest,Tubli oled Riina jõudu sinu tegemistele ja lennukatele ideedele,
Austatud lugeja! Oli tõesti tore pidu! Kiitus tegijatele ja korraldajatele! Ainult mõned täpsustused. Esimene Kullamaa kihelkonna laulu-ja tantsupidu peeti 31.juunil 1911 Kullamaa nn “näituse aias” (Tänane võsastunud ala vana köstrimaja taga).Peo kunstiliseks juhiks oli helilooja Cyrillus Kreek. Nii on pidusid peetud Kullamaal läbi aegade. Seega tänavune igati tore üritus ei saa kuidagi olla järjekorras TEINE ! Eesti kuusaim sepp Karl Bleimann, kellele kitarrikunstnik Tiit Paulus kirjutas “Bleimanni polka” ja mis tänavuse peo finaalina ka esitati, ehitas esimese auru-viljapeksulokomobiili 1851, mis samal aastal Liivi mõisale müüdi. Karl Bleimannil, kelle põrm puhkab Kullamaa kalmistul, oli 50 õpilast. Seega tegemist tõelise Bleimanni koolkonnaga.… Loe rohkem »
niipalju, et Kullamaa pidu oli võimas ja väärikas. tunnustust väärivad nii esinejad, kui korraldajad.Suur aitäh.
et õelutseja, kes midagi ise teha ei suuda on arvuti taha saanud.Kadri, tule oma ettepanekuga välja,küll siis tegutsemislusti leiad,vingumine võib aga vingumürgituse tekitada, tead ju küll, et Riina on tegija-tee ise ka,ürita vähemalt.Kes tahab kontakti katkemist hr.Ottiga,võib rõõmustada- see pole sundabielu ,nii et keegi ei sunni Sind kontaktis olema…
Kullamaal muud ei olegi kui ainult Gilden ja Gilden. Teistel ei lasta midagi organiseerida. Eks nii saab vallast raha uue maja ehituseks.
Kuna vallad ühinevad ja edaspidi on üks suur vald, siis Kullamaa valla ametliku kadumisega võiks küll kontakt hr. Ottiga katkeda.