3

Haapsalus kõlas poolteist ööpäeva järjest koraalilaul

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

koraalimaraton

Esmaspäeva keskpäeval laulsid Haapsalu toomkirikus Tallinna praostkonna 30 lauljat kolme tunniga 47 koraali. Foto: Arvo Tarmula

 

Esmaspäeva õhtul lõppes Haapsalu toomkirikus 36 tundi katkematult kestnud Eesti kolmas koraalimaraton.

Reformatsiooni 500. aastapäeva tähistamiseks ette võetud maratonil lauldi läbi kõik 484 laulu- ja palveraamatu laulu. Lauljaid oli 300 ringis, igast praostkonnast üle Eesti. Kuulajate arvu ei osanud piiskop Tiit Salumäe öelda, sest Pereraadio pildiraadio vahendusel said maratonist osa inimesed üle kogu maailma. Toomkirikus jagus igal juhul kuulajaid ka öösel.

Õieti ei saagi kuulajaid ja lauljaid eraldada, sest kes kirikusse tuli, sai lauluraamatu ja võis teistega koos kaasa laulda. Koraalimaratonil käis pühapäeva õhtul ka õigeusu kiriku metropoliit Stefanus koos kolleegiga Rumeeniast.

Viis Viru meest said kiita

Eriliselt kiideti Viru praostkonna väikest, aga muljetavaldavat esindust: need olid viis meest koos helilooja ja organisti Mart Siimeri ning praost Tauno Toompuuga. „Laulsid matuselaule, aga nii ilusasti, et anna või plaat välja,” kiitis üks maratoni korraldajaid Lydia Kalda. „Siimeri vahemängud olid nagu orelikontsert, ta pani terve oreli elama.”

Kalda märkis, et mängule täiesti pühendunud Siimer ei vaadanud kordagi kella, aga lõpetas minuti pealt õigel ajal. 

Kella 12 paiku tuiskas toomkiriku käärkambrisse Tallinna Nõmme Rahu koguduse organist Imbi Laas ja hõikas reipalt: „Tund on läinud, rahvas laulab, pill peab vastu!”

Tallinna esinduse moodustasid Rahu, Peeteli, Jaani ja Kaarli koguduse lauljad. Organiste oli kaasas kolm: Eve Padar, Urve Aun ja Imbi Laas. 30 kohaga buss oli Laasi sõnul „servani rahvast täis”.

„Meie oleme laulev kogudus,” ütles Laas. „Koraal on meie ühine laul Jumala kiituseks. Me vaatame altari poole ja laulame ühes suunas.” Enamasti lauldigi nii nagu tavaliselt jumalateenistusel, kirikupingist, näoga altari poole.

Tallinna kogudusel tuli laulda 47 koraali. Et see kolme tunni sisse mahuks, tuli laulud enne kodus läbi laulda või mängida. Kui on vaja aega venitada, saab seda teha vahe- või eelmängu abil, selgitas Laas. Ka ei saa ühelt teemalt kohe teisele minna. Selleks tuli organistil leida sobiv muusika, et laulja saaks hinge tõmmata, vaimu puhata ja uute mõtetega järele tulla.

„Laulda laulmise pärast ei ole mõtet, tahame, et laulja jõuaks laulu mõttele mõelda,” lisas Laas.

Tallinlased osalesid ka Haapsalu eelmisel koraalimaratonil kuus aastat tagasi. Siis oli neil rohkem välist efekti, olid ansamblid ja solistid. „Seekord keskendusime peamisele, koguduse ühislaulule,” rääkis Laasi ja tegi jutule kiire lõpu, sest „nüüd ma pean vist mängima minema”.

Organistid on ekstraklassist

„Olen siin näinud erakordselt pühendunud organiste,” vahendas Eerik Jõks oma muljeid. „Teame, kui nigelad on organistide palgad ja kui viletsad töötingimused, aga sellest hoolimata – milliseid talente on meie hulgas!”

Jõksi vaimustas Hiiumaa organisti Kristiina Harjaku stiilne mäng. Ta mängis harmooniumil ja võlus sellest välja suure elamuse. „Siis tuleb Tartu Pauluse kogudusest Anna Humal ja mängib täiesti teistmoodi. Kuulsin hommikul, kuidas Mart Siimer puistas pihuga noote. Ta mitte ei saada koraali, vaid elab muusikat ja teksti silmanähtavalt läbi. Või Merike Saaremets, keda öösel kuulsin,” loetles Jõks. Ta lisas, et kehva orelimängu pole ta Haapsalus kuulnudki.

„Stiilirikkus, kuidas Eestis koraali lauldakse, on hämmastav,” sõnas Jõks. Esimene erinevus on tempo. Mida aeglasemalt laulda, seda raskem on sõnu mõista ja lugu kaob ära. Aga ka kõige aeglasem tempo on kiire selle kõrval, kuidas lauldi vanasti Eestis. Kooslaulmise rõõm jääb ikkagi alles, lauldagu siis kiiresti või aeglaselt. Jõks pakkus välja, et koraalimaratoni võiks pühendada laulu- ja palveraamatu tegijaile, see on olnud erakordselt suur töö.

Üks kolmest suursündmusest

Tiit Salumäe ütles, et eeltöö on olnud põhjalik, seepärast on maraton läinud nii nagu kavandatud. Ettevalmistus algas juba aasta tagasi. Tegemist on reformatsiooniaasta ühe peasündmusega. Eesti igas katedraalilinnas on üks suursündmus. Tallinnas tuleb 31. oktoobril juubeliaasta lõpetamine, Tartus oli suvel kirikukongress, Haapsalus koraalimaraton.

Tagasiside on olnud positiivne, ütles Lia Salumäe. „Kes on varem käinud, teavad, millega on tegu, neile meeldib ja nad ootavad juba järgmist korda,” sõnas ta.

Rekordite raamatusse kandmist maratoni korraldajad ei taotle.

„Püstitasime enda jaoks rekondi,” selgitas maratoni idee üks algataja Lia Salumäe, kes oli suurema osa maratoni ajast kirikus. Rekordite raamatusse saamiseks tulnuks vaatlejad kohale kutsuda jm protseduure jälgida. Kogu maraton on aga salvestatud.

Kui alguses arvestati 36 tunniga, siis lõpuks selgus, et kõigi laulude laulmiseks kulub tunni jagu vähem aega.

„Tempo on kiiremaks läinud,” nentis piiskop Tiit Salumäe lõpumissal. Missa pidi algama kl 20, aga et kell 18.45 lõppes viimane laul, algas missa kl 19.

Kuigi missa algas väljakuulutatust varem, oli kirik rahvast tulvil. Missal osalesid peapiiskop Urmas Viilma ja Lääne praost Leevi Reinaru.

 

Kolmas koraalimaraton

* Maraton algas pühapäeva, 20. augusti hommikul kell 8 Jaani kirikus. Avamissal osales peapiiskop emeeritus Andres Põder.

* Laulud olid praostkondade vahel ära jagatud, igal praostkonnal oli aega kolm tundi.

* Esimesena alustas Lääne praostkond.

* Iga osaleja sai mälestuseks maratoni puhuks trükitud passi.

* Eestis lauldi kogu laulu- ja palveraamat otsast otsani läbi kolmandat korda. Esimest korda oli Haapsalus koraalimaraton kuue aasta eest, samuti augustis, kestis kolm päeva, lauldi kl 10–22..

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
laulurahvas
laulurahvas

Vaimustav üritus! Kogesin tuumakat kultuurikihti ja ühislaulurõõmu. Selles oli nii palju vägevamat laulupidude hingust kui kuskil lauluväljakukontserdil! Aitäh korraldajatele ja kandvatele esinejatele. Ootan järgmist koraalimaratoni Haapsalus.

räige
räige

usupropaganda

Oot-oot,
Oot-oot,

kas siin on trükiviga? Peaks ju olema koraanilaulud, nagu President soovitas.

wpDiscuz