Andrus Karnau: harjamehed meie inimeste vastu

Andrus Karnau. Arvo Tarmula foto

Keskerakonna kohalike liidrite otsus esitada linnapeakandidaadiks Peeter Vikman on kui kapituleerimise märgiks heisatud valge lipp.

Reformierakonna poliitiku Urmas Suklese võimu on suudetud Haapsalus väärata vaid korra, kui Res Publica laineharjal kandideeris linnapeaks Teet Kallasvee. Võimupöördel oli kaks eeldust: karismaatiline liider, kel oli tugev kohalik taust, ja kopsakas kampaaniakassa. Viimase eest hoolitses mäletatavasti ettevõtja Koit Uus.

Uusi ja Suklese vastasseis pole kuhugi kadunud, küll aga on esimese huvi teist poliitilise võimu juurest lahti kangutada. Üheks dramaatiliseks vaatuseks kahe kange vägikaikaveos oli tänavu kevadel MTÜ Pagula tegevuse lõpetamine Haapsalu linnavalitsuse aktiivsel kaasaaitamisel. Uusi arusaam, et Läänemaa võiks anda panuse tervet Euroopat ahistava põgenikeprobleemi lahendamisele, ei olnud Suklese linnavalitsusele vastuvõetav.

Kahe kuu pärast konkureerivad Suklesega Haapsalu linnapea tooli pärast Vikman ja veel keegi. Valimisliit Meie Inimesed alles otsib linnapeakandidaadi nime. Liidu juhid on endine Ridala vallavanem Toomas Schmidt ja Haapsalu linnavolinik Merle Mäesalu. Schmidt suudab Ridala valla maadel ilmselt võtta hea häältesaagi (2013 sai ta 233 häält, olles valla populaarseim poliitik), aga seda pole piisavalt, et Suklest väärata. Mäesalu poliitmängude võimekus pole kiita – kui meenutame, siis tema katse Suklest umbusaldada lõppes umbusaldaja alandamisega.

Keskerakondlasel Vikmanil on tugev häältebaas (eelmistel valimistel üle 400 hääle), aga sellestki ei piisa „harjameestest“ jagusaamiseks. Kas keegi Keskerakonna valijaist on veendunud, et Vikman tahab tõsiselt saada Suklese asemel linnapeaks? Ma ei usu, et keegi seda arvaks. See ei takista tal oma hääli saamast, sest ka teine koht on igapäevases olelusvõitluses ellujäämiseks piisav.

Mis peamine: ei Meie Inimestes ega Keskerakonnas pole näha tahet minna võitma. Mäesalu lubas sisse seada abiellumistoetuse. IRLi ja EKRE valijale võiks see ju meeldida, sest traditsiooniline mehe ja naise abielu on valimisliidule tähtis, samuti ei anta õigusi juurde vähemustele.

Nagu enamik Eesti sportlasi olümpiamängudel, lähevad Meie Inimesed valimistele saama kogemust, tegema oma tulemust. See on samuti tubli, sest kui poleks konkureerivaid poliitilisi jõude, oleks olukord tulevase ühendvalla (palun vabandust, linna) volikogus veelgi nukram.

Sotsiaaldemokraatide Tallinna peakontoris mängivad valimiskampaania juhid mõttega tuua Haapsallu pragune Lääne maavanem Neeme Suur. Poliitik ise tõrjub seda mõtet, vähemalt esialgu. Risti mehe häältebaas on kaitseliidus ja kodukandi rahva seas. Küllap korteri, kuhu end Haapsalus sisse kirjutada, ikka leiab, aga kas valijad jäävad seda uskuma? Teisalt oleks Suur praegu teadaolevaist ainus, kel oleks mingigi potentsiaal Suklese valimisliidule HaRi ehk harjameestele vastu hakata. Suur on ustavalt ajanud Haapsalu raudtee taastamise äri kuni selleni, et soovis peaministrilt, et valitsus teeks Uusi firmaga ühisettevõtte. See on hea alus, leidmaks oma Haapsalu linnapeakandidaadi kampaaniale tugev rahastus.

Aga jällegi – esimese asjana on vaja tahet. „See ei vasta tõele. See on väärinformatsioon,” ütles Suur Lääne Elu ajakirjanikule, kui päriti, kas temast saab linnapeakandidaat.

Kui pole tahet, pole põhjust ka eeldada, et valijad temasse usuvad. Riigikogus kooseluseaduse vastuvõtmist juhtinud poliitikult ootaks lendu ja visiooni. Pärast maavalitsuste kaotamist saab maakonna suurimast omavalitsusest terve piirkonna juht. See kohustus pole Lääne-Nigula vallavanema postil olija, vaid Haapsalu linnapea ametiraha kandja kanda.

Harjameeste valimisprogrammist on teada üks lõik. „Püüame kokku panna realistlikult elluviidava programmi,” teatas Sukles. „Meie eesmärk on Haapsalu ja Ridala piirkondade tasakaalustatud areng ning ühinemisest tekkiva sünergia maksimaalne ärakasutamine.” Äraseletatult: püüame panna programmi mõned ehitised, mida linna kasin rahakott kannatab ehitada eurorahade abil. Samuti tähendab see kümnete pisikeste lubaduste andmist, olgu see rahastamine või ametikohad või struktuurireform. Tasakaalustatud areng on aga eufemism, millega tahetakse öelda, et kõik jääb nii, nagu on. Valimiskampaania alus on lahtine maastikuauto, sellesse köidetud hundikoer ja sinine pintsak. See mudel on töötanud hästi üle kahekümne aasta.

Väga kaval oli loobuda Reformierakonna nimest. Valijad vihkavad parteisid, ja parteid on ka ise sellesse panustanud, et asi nii oleks. Parteitu valimisliidu poliitik on nende kohalike valimiste märksõna mitte ainult Läänemaal, vaid üle Eesti. Valimisliit tähistab enamasti üksikkandidaadi toetusnimekirja. Valimissüsteem on meil selline, et üksikkandidaadil on volikokku saada peaaegu võimatu. Pole ka mõtet üksinda valimiskünnist ületada, sest üks inimene volikogus oneikeegi. Vaja on kaaslasi ja toetajaid, nii moodustubki valimisliit. Ühelt poolt on see sõltumatu poliitikavorm, mida suurte erakondade kontorid suunata ei saa. Teisalt on valimisliit isikukeskne ja lühiajaline, harilikult programmiliste lubadusteta. Põhimõtteid on vähe, täna nii, homme naa, ennekõike on tähtsad isikuomadused.

Suklese pahameelt Reformierakonna vastu võib mõista, sest tema kodupartei tahtis majutusasutuste käibemaksu tõsta. Õnneks Keskerakonna valitsus loobus sellest plaanist. Valimisliit tõstab veelgi Suklese populaarsust, näidates teda sõltumatu mehena. Vabadus valijatele meeldib, eriti siis, kui seda väga palju pole.