Tšaikovski auks muutub Väike viik luikede järveks

Haapsalus suvitanud helilooja Pjotr Tšaikovskit meenutatakse lisaks pingile ka festivaliga. Foto Arvo Tarmula

28. juunist 1. juulini täitub Haapsalu vene romantismiga, sest peetakse esimene Tšaikovski festival.

1867. aasta juunis saabus siia aurikuga Moskva konservatooriumi noor õppejõud, üks vene klassikalise sümfoonia rajajaid Pjotr Tšaikovski koos oma vennaga. Nad üürisid Haapsalus aiamajakese, kus tahtis romantistlik helilooja jätkata oma esimese suurteose, ooperi „Vojevood” kirjutamist.

Arvatakse, et heliloojale meeldis ka üksi mere ääres jalutada. Legendi järgi oli see helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päikesetõusu imetles. Tšaikovski pinkki asub Tagalahe ääres mere kaldal.

Suve Haapsalus jäi meenutama instrumentaalpalade tsükkel „Mälestusi Haapsalust” („Souvenir de Hapsal”), mis koosneb kolmest klaveripalast: „Lossivaremed” („Ruine d’un Chateau”), „Naljand” („Scherzo”) ja „Sõnadeta laul” („Chaut sans paroles”).

Tänavu, 150 aastat hiljem peetakse helilooja auks esimene samanimeline festival, mis kätkeb endas nii Tšaikovski teoseid, nende uusversioone kui ka teiste samal ajal tegutsenud vene romantistide loomingut.

Üks omanäolisemaid on reede, 30. juuni õhtul etenduv tasuta vabaõhulavastus „Luiged”, kus esitatakse „Luikede järve” paremaid osi. Etendus toimubki justkui luikede järvel ehk Väikesel viigil, kuhu ehitatakse etenduse tarbeks ujuv lava. See etendus tõotab oma asukoha tõttu minna ajalukku.

Festivali ajal näeb ka harva esitatavat ooperit „Jolanta”. See räägib printsessist, kes on olnud sünnist saati pime ja elanud lossis eraldatud hiilguses, teadmata ise, et on pime. Muidugi  armub tütarlaps ja saab lõpuks nägijaks.

Haapsalule kohaselt esitatakse festivalil ka „Mälestusi Haapsalust”, mille on helilooja kirjutanud, mäletamaks oma suve Haapsalus. On lubatud, et Moskva Novaja Opera keelpilliorkester ja Kalle Randalu klaveril esitavad teose nii, nagu helilooja seda soovis – võimalikult suure keelpillikoosseisuga, võimsalt ja lugematuis nüanssides.

Festival algab kuursaalis vene romansside ja Puškini luulega, kus sopran Elina Netšajevat saadab klaveril Johan Randvere ja luulet loeb Christopher Rajaveer.

Vene romantismi keskmes oli romantiline kangelane oma vabadusiha ja tunnete sügavusega. Olles individuaalselt kordumatu, vastandus see romantiline geenius tavalisele inimesele. Üldse iseloomustasid vene romantismi antiteesid, nagu erilisus – tavapärasus; suurus – tühisus; mäss – alandlikkus; igavikuline – ajalik; egoism – altruism; usu puudumine – religioossus; kurjus – headus. Vene romanssides on õnnetut armastust, sisemist üksindust, unistusi ja kauaoodatud kohtumise rõõmu.

Romansse kuuleb ka Läänemaa ühisgümnaasiumi aulas, kus on Tšaikovski romansid. Seal esitab Novaja Opera koos solistidega aariaid ja duette Vene ooperitest.

Samuti kuuleb festivalil Tšaikovskiga samal ajal tegutsenud muusikute teoseid. Seda kuuleb Jaani kirikus pealkirjaga „Muusikalised kirjad”.

Esimesel festivalil tuleb esitamisele ka teos, mille üle olevat helilooja ise tundnud kõige suuremat uhkust. See on Tšaikovski kuues sümfoonia „Pateetiline”. Sellega koos esitab Kalle Randalu ka esimest klaverikontserti.

Tallinna balletikooli, Tallinna muusikakoolide ja Moskva Gnessinite-nimelise muusikakeskkooli õpilased esitavad aga teose „Neli heldet haldjat”, mis on lastekontsert Tšaikovski „Aastaaegade” aineil. See põhineb Diana Liivi raamatul, mis tutvustab orkestripille muinasjutu ja Tšaikovski „Aastaaegade” seadete kaudu.

Festivali lõpetab kontsert, kus esitab džässklarnetist Antti Sarpila vanu romantilisi Tšaikovski teoseid džässilikus käsitluses.

Tšaikovski festival Haapsalus 28. juunist 1. juulini on suurima eelarvega ettevõtmine Haapsalus – üheksa kontserdi korraldamine läheb maksma 150 000 euro ringis.