Vormsi nõuab metsaraie piiranguid

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Kuula artiklit, 6 minutit ja 47 sekundit
0:00 / 6:47

vormsi_mets

Vormsis käib siiani metsategu. Foto erakogu

Kuigi Eestis on välja kuulutatud raierahu, käib Vormsis aktiivne metsategu. Vormsi volikogu saatis hilise metsateo peatamiseks ettepaneku riigikogule, et see lisataks metsaseadusse.

„Sviby tee ääres on kohe suur lank, kus töö käib. Mai lõpus, kui raierahu oli juba välja kuulutatud, vändati seal masinatega peale,” ütles vormsilane Eidi Leht, kelle sõnul tegutseb langil Triovara Halduse OÜ. „Vormsi rahvas seda ei toeta. See kriibib hinge.”

Traditsiooniliselt lõpetatakse kevadel Eestis metsatööd, et linde nende pesitsusajal mitte segada. Raierahu kehtib riigimetsas 15. aprillist 15. juunini. Raierahuga liitumine on vabatahtlik. „See sõda on Vormsis kogu aeg käinud,” ütles Triovara Halduse OÜ juhatuse liige Karl Raatpalu. Ta lisas, et metsategemisel püüavad nad metsaelu võimalikult vähe segada. Raatpalu sõnul peavad RMK ja erametsaliit aukoodeksit järgima, erametsaomanikele see ei kehti.

„Muud võimalust metsategemiseks õieti polegi,” põhjendas Raatpalu praegust metsategu. „Jaanipäevast augusti lõpuni ei saa me niikuinii metsa teha, sest vallavalitsusega on kokkulepe, et sel ajal laevaga metsa saarelt välja ei veeta. Kui lisada juurde sügis- ja kevadkuud, mil ei saa metsa pehme pinnase tõttu välja vedada, siis jääbki alles paar kuud.”

Raatpalu sõnul võtab Triovara Haldus metsa jupikaupa, nii palju kui saadakse parvlaevaga üle vedada. Ormsöle mahub korraga üks täislastis metsaveoauto ja see seabki metsateole piirid. Metsa ette langetada ei saa, sest männipalk säilib praeguse ilmaga umbes kuu aega.

Vormsi volikogu pöördus riigikogu poole, et metsaseadusse lisataks Vormsi raierahu ajavahemikul 15. aprillist 15. juulini. Vormsi volikogu tegi riigikogule kolm täiendusettepanekut uude metsaseadusse.

Esiteks ei tohiks väikesaartel lageraiel raielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit.

Teiseks peaks kehtima jääma piirang, mis ei luba naabritel korraga metsa raiuda.

Kolmandaks peaks väikesaarte metsades rakendatama metsateatiste alusel tehtavate raiete asjus raierahu ajavahemikul 15. aprillist 31. juulini.

Vormsi volikogu esimees Ivo Sarapuu ütles, et liiga aktiivse metsaraiumise probleemid on kerkinud koos uue parvlaevaga, mis laseb rohkem metsa mandrile viia. Selle vastu on tema sõnul nii kohalik kogukond kui ka volikogu, aga võimalusi takistamiseks ei ole. Seepärast saadeti ka ettepanekud metsaseaduse täiendamiseks.

„Võib-olla mandril ei ole neid piiranguid vaja, aga Vormsi on väike saar. Kui siin juhtub, et on mitmes kohas raie, pole ka loomadel kusagile pakku minna,” ütles Sarapuu.

Läänemaa metsaühistu ja Eesti erametsaliidu juht Mikk Link ütles, et ühistu liikmed on sättinud raierahu ajale metsaistutuse, kuid põhimõtteliselt ei välista kevadel lageraie tegemist. „Raierahu on populistlik. Kui meil oleks linnustikuga halvasti ja tõestataks, et raierahu aitaks, siis muidugi teeksime seda. Praegu pole keegi midagi tõestanud,” ütles Link.

„Lihtne arvutus näitab, et lageraie ärajätmine kevadel suurendab rahuliku metsa hulka, kus on lindudel hea pesitseda, vaid 0,2 protsenti,” ütles ta.

Naabrite üheaegse raie keeld annab võimaluse takistada naabril metsaraiet aastaid, lisas Link. Raieloa saab võtta aastaks ja naabrile seda samaks ajaks ei anta. Kui nüüd jätta oma luba kasutamata ja tuleval aastal seda pikendada, ei saa naaber jälle luba. „Seadus ei tohiks anda võimalust olla pahatahtlik,” ütles Link.

Vormsi volikogu ettepanekud

1. Lisada metsaseadusesse punkt, mis sätestab järgmist: väikesaartel ei tohi lageraiel raielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit.

2. Mitte rakendada metsaseaduse § 29 lõike 9 punkti 2 kohast kavandatavat muudatust väikesaartel, mis kehtestab naabrite üheaegse raie piirangu.

3. Väikesaarte metsades rakendatakse metsateatiste alusel tehtavate raiete asjus raierahu ajavahemikul 15. aprillist 31. juulini. Raierahu on vajalik väikesaare looduskeskkonna hoidmiseks metslindude ja -loomade pesitsusajal ning loodusringi austamiseks. Piirang on vajalik ka üraskite leviku tõkestamiseks, et ümarpuit veetaks saarelt ära enne üraskite väljalendu.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
6 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Kägu
6 aastat tagasi

On viimane aeg teha kohustuslikuks lageraie lankidele istikute istutamine.Ja määrata tagatisraha metsa müüjale,et ka reaalselt uued puud mulda saaks.

Imelik
7 aastat tagasi

Öelda, et raierahu on populistlik ja erametsaomanikule mittesiduv ???
No jõulurahu on ka populistlik, kui ikka vaja relva täristada?
Loogikast tulenevalt.
Kui sülitada veeklaasi siis on sellest joodav tervelt 99,9%?
Seadusest tulenevalt.
Raieloa pikendamist on võimalik taotleda, see ei tähenda, et seda tingimata pikendatakse.
Mõistlikusest tulenevalt.
Vald ei saa seada ainult piiranguid vaid pakkuma ka omalt poolt mõistlikke lahendusi.

Karla
7 aastat tagasi

Mina nõuan silda selle saare ja mandri vahele. Kaua see kpp läib nende laevukestega?

Imelik
7 aastat tagasi
Reply to  Karla

Siis see polegi enam nagu saar, rohkem selline poolsaare moodi saar. )))

Pook
7 aastat tagasi

Need teie ettepanekud saadetakse pikalt ja toimuvad ikkagi tahapanekud.

Kalju
7 aastat tagasi

1. Mitte ainult saartel ,vaid kogu Eestis