0

Linnavolinik sõdib Harjumaa ÜTK vastu

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Merle Mäesalu

Merle Mäesalu. Foto: arhiiv

Haapsalu linnavoliniku Merle Mäesalu sõnul ei peaks Haapsalu, Vormsi ja Lääne-Nigula bussiliikluse korraldamine minema keskerakondliku taustaga Harjumaa ühistranspordikeskuse kätte.

Harjumaa ühistranspordikeskusega (ÜTK) liitumist soovivad nii Lääne maavanem Neeme Suur kui ka omavalitsusliidu juht Deiw Rahumägi. Valitsus otsustas aprillis, et maavalitsuste kaotamise tõttu võiks liituda praeguste ÜTKdega.
Aselinnapea Peeter Vikman tutvustas reedel linnavolinikele Läänemaa omavalitsusliidu seisukohta ja käis selle välja kui linnavalitsuse soovituse. Haapsalu maksaks Harjumaa ÜTK-le liikmelisuse eest aastas 8700 eurot ja Lääne-Nigula vald 4474 eurot.

Haapsalu volikogu liige Merle Mäesalu, kes on ühtlasi Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja, soovitas tungivalt mitte kiirustada selle otsuse tegemisega ja juhtis tähelepanu Harjumaa ÜTK seotusele Keskerakonna ja Tallinna linnavalitsuse liikmetega.

Kahtlane äri

„Läänemaa omavalitsusliidu kirjas nimetatakse liitumise soovituse põhjustena Harju ÜTK pikaaegset töökogemust ja kompetentsi. See kõik on õige, aga vastused oleks vaja saada paljudele muudele küsimustele,” rääkis Mäesalu.

Esimene küsimus on, kes hakkab otsustama Lääne maakonna liinivõrgu ja sõiduplaanide muudatuste üle. Mäesalu selgitas, et Harjumaa ÜTK on asutanud 25 Harjumaa omavalitsust koos Harju maavalitsusega. „ÜTK-l on kaheksa juhatuse liiget. Selles juhatuses on viis kohta keskerakondlastel. Need on Taavi Aas, Jaanus Mutli, Andres Harjo, Kaupo Kallas, Enno Tamm, ja kolm on Tallinna linna ametnikud,” märkis Mäesalu.

Eesti Ekspress kirjutas neljapäeval, et enamikku Harjumaa liine teenindavad Arvo Sarapuu bussid, kes sattus oma tumedate äride tõttu kapo huviorbiiti ja teatas eile oma tagasiastumisest. Otsustaja, kes valib vedaja, on Harjumaa ÜTK. Aas, Mutli, Harjo ja Kallas on sealhulgas Tallinna linnaametnikud ja Sarapuu nüüdseks ekskolleegid. Eelmise aasta oktoobris selgus, et Harjumaa lääneosa liinidel on ATKO bussidega, mis kuuluvad Sarapuule, aasta jooksul olnud 250 rikkumist. Maanteeamet arvas, et asi on nii tõsine, et ATKO-lt peaks liiniloa ära võtma, kuid need sõidavad ikka edasi ning riik doteerib Sarapuu ärisid miljonite eurodega.
Mäesalu hinnangul on arusaamatu, miks peaks Läänemaa vallad andma otsustusõiguse oma bussiliinide üle enda käest ära ja pealegi sellise taustaga seltskonnale.

Mäesalu ei pea tõsiseltvõetavaks ka kartust, et Läänemaal ei piisa kompetentsi ühistranspordi korraldamiseks.
„Lääne maavalitsus on ühistransporti korraldanud kümneid aastaid ja uut hanget ette valmistades oleme tegelnud paindlike lahenduste leidmisega. Me sõidutame inimesi Märjamaale, Pärnusse ja Tallinnasse,” loetles Mäesalu. „Me jälgime, kuhu inimesed tahavad sõita, ja paneme bussid sõitma. Miks me arvame, et suur Harjumaa ÜTK võtab vaevaks sama teha? Ma pean seda vähetõenäoliseks,” nentis Mäesalu.

eine tähtis küsimus on tema sõnul see, kui palju läheb maksma kuulumine Harjumaa ÜTKsse ja mida selle raha eest tegelikult saab.
„Omavalitsuste liidu kiri, milles soovitatakse liituda Harjumaa ÜTKga, üllatas mind ka selle poolest, et pärast maavalitsuste kaotamist jääb ühistranspordi korraldamine ripakile. Omavalitsuste liit ütleb, et meie peaksime maksma oma eelarvest Harjumaa ÜTK-le 8700 eurot, et nemad saaksid täita riigi ülesannet – korraldada maakonnaliine,” märkis Mäesalu. „Tavaliselt käib ikka vastupidi! Kui riik annab omavalitsusele ülesande, siis riik peab andma ka raha,” osutas Mäesalu.

Teeme ise ÜTK

Alternatiive on Mäesalu sõnul kaks.

Esimene on see, et Haapsalu ning Lääne-Nigula ja Vormsi vald moodustavad oma Läänemaa ÜTK. „See tähendab kahte töötajat ja muid tegevuskulusid, mis kokku tuleks aastas arvestuslikult 47 000 eurot,” ütles Mäesalu.
Ta tõi näite, et praegu on Eestis neli ÜTKd ja kuus maakonda plaanivad mõne suurega liitumise asemel luua oma ÜTK. „Miks peaks meie teistmoodi tegema?”

Mäesalu sõnul on sellel variandil üks miinus – maht, mida Läänemaa ÜTK haldama hakkaks, on ühistranspordi kontekstis väga väike. Seega oleks teine võimalus liituda hoopis Hiiu maakonna ÜTKga, mis annab väga hea võimaluse Hiiumaa praamide graafikute ja busside sõiduplaanide ühitamiseks.

Mäesalu möönis, et tema seisukoht selles küsimuses on risti vastupidine maavanema omaga. „Ma tahan, et kõik argumendid, plussid-miinused oleks selged. Läänemaa huvid peavad olema kaitstud,” rõhutas Mäesalu.

Haapsalu linnapea Urmas Sukles kinnitas Mäesalule, et linnavalitsus ei kavatse selle küsimuse otsustamisega kiirustada ja on juba esitanud Harjumaa ÜTK-le terve hulga küsimusi. „Kui saame vastused, hakkame vaatama. Kindlasti ei võta me vastu ühtegi otsust enne, kui on vastu võetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus,” lubas Sukles.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz