Galerii: prügimagnet Pullapää – metsade prügistamine kasvab mühinal

Ridala vald kulutab igal aastal tuhandeid eurosid maksumaksja raha, et vastutustundetute inimeste järelt koristada, kuid ei jõua nendega sammu pidada.

Ainuüksi Pullapääle on prügi viidud nii palju, et selle äravedu läheks maksma vähemalt terve Ridala valla prügieelarve, mis on tänavu 10 000 eurot. Ridala võitleb juba aastaid vastutustundetute ja ignorantsete inimestega, kes sõidutavad oma prügi metsa, mida vald maksumaksja raha eest ja vabatahtlike abiga igal aastal koristab. Tulutult.

Eelmisel nädalavahetusel sai Eesti teisest otsast Ridala valda Nõmme külla puhkust veetma sõitnud Sigrit Randoja pere šoki osaliseks, kui Pullapää panka otsima läinud pere komistas prügilademete otsa. „Sellist pilti pole minu silmad varem kohanud. Pangale me kahjuks ei jõudnudki, igasugune matkahuvi kadus,” rääkis Randoja Lääne Elule.

Randoja avaldas prügipildid sotsiaalmeedias, et asjale avalikkuse tähelepanu pöörata. „Loodus ei ole meie oma, me laename seda oma lastelt. Kahju, et leidub täiskasvanuid, kes endale oma tegudest aru ei anna,” ütles Randoja.

Iidne prügimure

Facebooki Ridala valla ning Haapsalu ja Läänemaa gruppi postitatud fotod tõstsid aastakümnete probleemi taas kohalike elanike meeltesse. Linnamäe mees Renek Loorens postitas omakorda foto kümnest kasutatud taimeõliga kanistrist, mis oli poetatud Valgevälja metsa ja pärinevad ilmselt mõnest toitlustusasutusest.

Keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juht Tõnis Ulm hindas, et metsaaluste prahistamine on viimase paari aastaga populaarsemaks muutunud. „Nii palju jama igasuguste jäätmetega nagu praegu ei ole meil maakonnas hulk aega olnud. Metsad on täis külmkappe, televiisoreid, autorehve ja mööblit. Milleks?! Neid võetakse ju jäätmejaamas tasuta vastu. Ometi pööravad nad oma autonina miskipärast kuhugi metsa, selle asemel et sõita jäätmejaama,” rääkis Ulm.

Paraku on Pullapää vaid osa Ridala valla prügimurest. Vallavanem Helen Rammu sõnul on vallas kohti, kuhu inimesed oma jäätmeid maha poetavad, paarikümne ringis.

Ridala abivallavanem Ailar Ladva ütles, et esmaspäeva hommikul oli Pullapää illegaalsete prügimägede teema vallavalitsuses taas jutuks – probleem kestab juba aastaid, lõppu aga ei paista.

2008. aastal kaardistati „Teeme Ära“ talgupäeva käigus ära kõik kohad Ridala vallas, kuhu inimesed oma prügi maha poetamas käisid ja tehti metsaalused-teeääred puhtaks. Paraku ainult korraks. Rammu rääkis, et ka sel aastal möödus „Teeme Ära“ talgupäev paljudes Ridala valla paikades inimeste järelt koristades selle asemel, et oleks saanud midagi uut luua. Pärast talguid hakatakse aga jälle uut prügi asemele tooma ja siis peab selle koristamisega tegelema juba vald oma kulu ja kirjadega.

Pullapääd aitavad puhtana hoida Poka Kaubandus ja Helland Baltic, vana nimega Hapval, kes oma ettevõtte ümbrusest regulaarselt teiste jäetud prügis koristavad, et oma mainet puhtana hoida.

Rammu ütles, et mõnest prügimäest on ka lahti saadud. Vald on osadesse kohtadesse pannud märgid, mis keelavad prügi maha panekut. „Herjava tee ääres see aitas, kui inimene näeb sildilt, mitu ühikut trahvi ta oma teo eest võib saada. Vähemalt sinna siis enam ei panda,“ selgitas ta.

Artikli autor sõitis kolmapäeva hommikul koos Ladvaga Pullapää peamised prügiladestuskohad läbi. Pilt on masendav. Metsateede äärde ja endiste lagunenud militaarehitiste juurde on kokku veetud kõike, mida vaid ette võib kujutada. Eriti hakkas silma arvutikuvarite ja autoosade rohkus. Ei saa olla kahtlustki, et ühelgi eraisikul sellist arsenali vanu arvutiseadmeid korraga kodus pole. Autoosadest aga saanuks suure tõenäosusega paar autot kokku panna.

Peale selle tööstuslikes kogustes ehitusprahti, suur kuhi tekstiilijäätmeid, mis on kindlasti pärit mõnest ettevõttest, ja hunnik juppideks lõigatud punast kaabliisolatsioonitoru, mis saab olla vaid mõnelt suurelt objektilt. Samuti leidub suurtes kogustes olmejäätmeid, alates lasteriietest ja lõpetades ihuhooldustarvetega.
Kõige kurioossem on aga vahest jäätmejaama ümbruses toimuv: igaks kevadeks on jaamataguse tee ääred jäätmetest palistatud, kuigi suure osa sellest saaks anda tasuta jäätmejaama.

Tabamatud prügistajad

Prügi sees on vahel „visiitkaart” – näiteks dokument inimese nime ja kontaktandmetega. Sel juhul kutsub vald keskkonnainspektori. Keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juhataja Tõnis Ulm nentis, et enamasti on prügitoojat võimatu leida.
„Meil on päris mitu sellist juhtumit, aga sellest pole kasu, kui tunnistajaid pole, sest seaduse järgi peame tõendama, et just see konkreetne inimene teo toime pani,” selgitas Ulm.

Mõnel korral on inspektsioon ise, politsei või siis aktiivsed kodanikud peale sattunud, kui keegi parasjagu on jäätmetest vabaneda üritanud. Aastas saadakse Ulmi sõnul kätte neli-viis pahategijat.
„Me laseme tal kindlasti oma prügi ära koristada. Vastavalt sellele, kuidas inimene reageerib, ja prügi kogusele saab ta ka trahvi. Tavaliselt on see 200–300 eurot. Kui keegi veoautoga prügi metsa viib, võib trahv olla kuni 1200 eurot,” selgitas Ulm.

Mis aga Ulmi murelikuks teeb, on see, et prahistamine on viimase paari aastaga järjest populaarsem. „Nii palju jama igasuguste jäätmetega nagu praegu ei ole meil maakonnas hulk aega olnud. Metsad on täis külmkappe, televiisoreid, autorehve ja mööblit. Milleks?! Neid võetakse ju tasuta jäätmejaamas vastu. Ometi nad miskipärast pööravad oma autonina kuhugi metsa, selle asemel et sõita jäätmejaama,” rääkis Ulm.

Ulm ei usu, et inimeste harjumused lähiajal muutuvad. „Ilmselt tuleb teha aina rohkem selgitustööd ja võib-olla siis noorem, pealekasvav põlvkond mõtleb juba teistmoodi ega vii enam prügi metsa alla,” nentis Ulm.

Fotod on tehtud Pullapää nendes kohtades, kuhu kõige rohkem prügi viiakse, kuid neid on veel.
Fotod: Lemmi Kann