Eesti rändesaldo oli mullu tuhande inimesega plussis

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Tallinna lennujaam. Foto: Urmas Lauri

Tallinna lennujaam (urmas lauri)
Saabujad Tallinna lennujaamas. Foto: Urmas Lauri

Eesti rändesaldo oli 2016. aastal rohkem kui tuhande inimesega plussis, mis tähendab, et Eestisse asus elama rohkem inimesi kui siit lahkus

Statistikaameti andmeil rändas 2016. aastal Eestisse sisse 14 822 inimest ja Eestist välja 13 792 inimest, mis teeb rändesaldoks 1030 inimest.

Sisseränne ületas väljarännet teist aastat järjest. Enamik rändes osalejatest olid Eesti kodanikud, ent nende rändesaldo oli negatiivne.

Kõige rohkem vahetavad üle riigipiiri elukohta 20–39-aastased. Rände tõttu kasvab rahvastikus enim 15–39-aastaste vanuserühm.

60 protsenti rändes osalejatest on mehed ja 40 protsenti naised. Meeste rändesaldo on naiste omast neli korda suurem – mehi saabus 2016. aastal Eestisse 800 rohkem kui siit lahkus, naisi vastavalt 200.

Enamik rändes osalejatest on Eesti kodanikud, kuid rohkem on neid lahkujate seas, mille tulemusel oli Eesti kodanike rändesaldo 2016. aastal 2000 inimesega negatiivne. Rändes osalevad 20–59-aastased Eesti kodanikud, seega on rände vanuserühm üsna lai, märgib statistikaamet. Saldona kaotab Eesti peamiselt kahekümnendates eluaastates kodanikke.

Rände tulemusel kasvas Eestis kõige rohkem Ukraina kodanike arv – 2016. aastal saabus Eestisse 850 Ukraina kodanikku enam kui Eestist lahkus. Rändesaldo suuruse põhjal järgnesid Vene, Soome ja Läti kodanikud.

Eestisse sisserändajatest suurim osa on pärit Soomest – neid on 45 protsenti sisserännanutest, Ukrainast saabus 11 protsenti ja Venemaalt samuti 11 protsenti. 88 protsenti sisserännanutest on pärit Euroopast, enamasti Euroopa Liidust.

Väljarändajate peamine sihtkoht on endiselt Soome 58 protsendiga, teisel kohal on Suurbritannia 9 protsendiga. 94 protsenti väljarännanutest on lahkunud mõnda Euroopa riiki.

Väljastpoolt Euroopat asuvatest riikidest sisserändajad on eelnevalt elanud USA-s, Austraalias ja Indias. Eestist väljapoole Euroopat väljarändajate puhul on populaarsemad sihtkohad Austraalia ja USA.

Alates 2015. aastast arvutab statistikaamet välisrännet residentsuse indeksi abil: isiku üleminemisel Eesti püsielanikust ehk residendist mitteresidendiks on väljaränne ja vastupidisel juhul sisseränne. Sellega seoses on rändevood kasvanud ja alates 2015. aasta rände andmete võrdlemisest varasemate aastatega tuleb sellega arvestada. Muudatuse tõttu kajastab nüüd Eesti välisränne ka registreerimata rännet, kuid seetõttu jääb teadmata paljude saabujate ja lahkujate päritolu- ja sihtkoha riik.

Statistikatöö „Rahvastikusündmused. Ränne“ avaliku huvi peamine esindaja on sotsiaalministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid analüüsib.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments