Täismahus: ministeerium toetab Kekkiläle kaevandusloa andmist

Majandusministeerium otsustas, et Niibi turbakaevanduse laiendamine on riiklikest huvidest lähtuvalt vajalik.

Kaevandusloa andmise otsustab valitsus, kes võib seda teha kohalike elanike ja vallavolikogu vastuseisust hoolimata. Majandusministeerium toetab kaevandusloa andmist, kui Kekkilä rajab koostöös kohaliku omavalitsusega tuleva aasta juuni lõpuks Salajõe, Ingküla, Vedra, Niibi ja Mõisaküla inimestele 15 puurkaevuga veevarustuse koos pumba ja trassiga (kuni 50 meetrit puurkaevust). Puurkaevud peaksid olema saja meetri sügavused.

Ministeeriumi kirjale on alla kirjutanud asekantsler Ando Leppiman, koostanud on selle Läänemaalt pärit Kalev Kallemets, kes on ministeeriumi kaevandusnõunik.

Valitsuse otsusel saab kaevandusloa välja anda ka kohaliku omavalitsuse nõusolekuta.

„Seaduse järgi on valitsusel õigus kaaluda sellise otsuse tegemist, nii et otse ette heita ei saa, aga hea tava see ei ole,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. Lõhmuse sõnul võib juhtuda, et kohalik omavalitsus on põhjendamatult vastu. „Praegu see nii ei ole. Selles mõttes on raske mõista, miks peaks valitsuse otsusega lahendama asja kiirkorras,” ütles Lõhmus.

Salajõe külaseltsi liige Mare Urbas, kes on aastaid võidelnud Salajõe kandi külade puhta kaevuvee eest, ei varjanud ministeeriumi otsusest kuuldes oma nördimust. „Nii et teeme ikka huupi endistviisi. Teeme kaevud ja kogu lugu. Ei ole kellegi asi, kas puhast vett ka tuleb,” ütles Urbas.

Urbase sõnul pole teada, kuidas mõjutaks uute puurkaevude rajamine praeguste salvkaevude vett. Salajõe külas näiteks mõjus uus puurkaev nii, et hukka läks ka lähedal asuva salvkaevu vesi. „Seni on meie salvkaevude tervis puurkaevude omast mõnevõrra parem olnud,” märkis Urbas. Soovitatud saja meetri sügavuste puurkaevude kohta ütles Urbas: „Seal on oma probleemid. Sellesse kihti tuleb juba merevesi sisse ja saamegi soolast vett. Küllap siis muidugi öeldakse, et pangu me oma puhastajad, ja lükatakse see asi kohalike kaela.”

Urbas oli lootnud, et enne kaevandusloa andmist uuritaks Salajõe kandi vett ja selgitataks välja, mis on vee rikkunud. Uuringuks taotleb Lääne-Nigula vald 30 000 eurot KIKi toetust. Kui raha saadakse, oleks uuring sügiseks tehtud.

Kaevandusloa andmine peaks sõltuma juba uuringu tulemustest. Ministeeriumi hinnangul ei ole uuringul aga mõtet, sest see ei paranda vee kvaliteeti.

„Uuring tuleb ikkagi teha,” ütles Mikk Lõhmus. Lõhmuse sõnul on 15 saja meetri sügavust puurkaevu õhust võetud. „Kust see tuleb?! Jällegi arvatakse, et saja meetri pealt tuleb puhast vett, aga kas tuleb? See on ju spekulatsioon. Võib-olla oleks 15 kaevu hea lahendus, aga me ei tea seda ilma uuringuta,” ütles Lõhmus.

Kui 15 kaevu hakataks rajama, oleks Lõhmuse sõnul ikkagi lahtine, kes selle kõik kinni maksab. Seni on Kekkilä pakkunud, et rajab paar uut kaevu ja puhastab mõned. Ministeeriumi hinnangul tuleks 15 uut puurkaevu rajada Kekkilä ja kohaliku omavalitsuse koostöös. „See on nii ümmargune sõnastus, et võib lõppeda väga pikkade vaidlustega,” ütles Lõhmus. „Teine asi on, et kui kaevandamist niimoodi jätkata, võib meil kümne aasta pärast olla 40 rikutud veega kaevu praeguse mõneteistkümne asemel.”

Salajõe, Ingküla, Vedra, Niibi ja Mõisküla piirkonnas elab kokku paarsada inimest.

Lääne-Nigula vallal on kaevandusloa asjus pooleli ka kohtuasi Kekkiläga. Veebruaris tegi Lääne-Nigula volikogu otsuse, et ei toeta Kekkiläle uue kaevandusloa andmist ega vana pikendamist. Selle peale pöördus Kekkilä kohtusse nõudega, et volikogu oma otsuse uuesti üle vaataks.

„Meie kaebusega ei nõustu,” kinnitas Lõhmus.

Ministeeriumi põhjendused

Ministeeriumi hinnangul on Niibi raba turvas hea kvaliteediga ega ole asendatav. Niibi tehas töötab võimsusel 300 000 tonni kasvuturvast aastas, eesmärk on suurendada tootmist 500 000 tonnile aastas. Niibi 2 turbatootmisala, millele taotleb Kekkilä 30 aastaks kaevandusluba, on juba kuivendatud ja kaevandamiseks ette valmistatud.

Kekkilä annab tööd 20–30 inimesele. Kui kaevandus laieneks, leiab ministeerium, saaks tööle võtta rohkem inimesi. See omakorda väldiks ääremaastumist piirkonnas, kus on vähe töökohti ja kust elanikud lahkuvad. Aastail 2006–2016 on maakonna elanike arv vähenenud üle kaheksa protsendi.

Kui kaevandusluba ei antaks, ei parandaks see Salajõe piirkonna vee kvaliteeti. Turbaheljum kanduks põhjavette ka siis, kui üldse enam ei kaevandataks.

Kekkilät ei saa kohustada rajama uut veevarustust kõigile tarbijaile, sest pole kindlaks tehtud, et kaevandus oleks vee rikkunud. Optimaalne oleks rajada 15 kaevu trassiga, et ühest puurkaevust saaks vett võimalikult palju inimesi.