Merle Mäesalu. Arhiiv
Lapsest saati mäletan oma vanemate sõrmes sõrmuseid. Pärast isa lahkumist kandis ema ka tema oma. Sõrmused ei muuda argielu, kuid annavad sellele sügavama tähenduse.
Pühapäeval on emadepäev.
Kuigi kooseluvorme on mitmeid, mida ka riik tunnustab, on sageli vabaabielus oleva naise unistus, et “küll me ükskord ikka abiellume”. Sest lisaks emaksolemisele on naisele oluline teadmine, et tema ja laps(ed) on armastatud, hoitud ja kaitstud. Abielu(sõrmus) on selle sümboolne garantii. Kui oleks minu teha, siis maksaksin kõigile abiellujatele sõrmusetoetust.
Mõistagi seovad inimesi kõige enam kohustused, laste või, irooniliselt öeldes, panga ees. Kuid soovin mõelda, et peret liidab miski muu, vähem proosalisem ja rohkem sümboolsem, armastusel põhinev side — abielu(sõrmus).
Mõni aeg tagasi tehti etteheiteid MTÜle Eesti Naisliit, et aasta ema tiitlit ei anta üksikemale ega vabaabielus olevale emale. Unustati, et tegu on ühe organisatsiooni traditsiooni ja reeglitega, mis ei ole riiklik.
Igaüks võib välja anda oma tiitli. Aasta perekond, aasta ema, aasta isa, ka aasta üksikema ja -isa. Kusjuures viimased vääriks eriti tunnustust. Suisa kangelasemadeks ja –isadeks võib pidada hästi hakkama saavaid üksikvanemaid, kel lasub topeltkoormus nii majapidamise kui emotsioonidega hakkamasaamisel.
Samas kannab iga tiitli väljaandmine sügavamat mõtet, eriti, kui see on saanud oluliseks tunnustuseks ühiskonnas. Selles arutelus lugesin imestusega presidendi ja Riigikogu esimehe hoiakuid, et nad võiksid üle anda igasuguseid tiitleid.
Pereemana olen veendud, et riigi alustala ja eesmärk on tugev perekond. Abielu on selle ilus-armas vormistus. See on traditsioon, mille tähtsusest riigi tasandil kahjuks enam ei räägita. Samas on abielu olemasolevatest kooseluvormidest kõige kindlam tagatis, et lahutust kergekäeliselt ette ei võeta. Kui riigile on oluline tugev pere, siis peaksid kõrged riigiametnikud oma tegude ja hoiakutega abielu tähtsustama.
Me ei suuda muuta teiste käitumist. Kuid oma kodukohas saame abielu väärtustada ja toetada. Tean paljusid vabaabielus olevaid inimesi, kes ei oskagi vastata küsimusele, miks nad pole abiellunud — asjad on nii kujunenud. Mõni ei soovi suuri pidustusi, teisel pole raha, kolmas ei pea oluliseks. Tegelikult on palju kinni hoiakutes — pole enam tavaks. Ka riik ei soodusta abiellumist. Vastupidi, mõni aasta tagasi tõsteti abiellumise riigilõivu.
Linna või valla eelarvest makstav sõrmusetoetus julgustaks abielluma ja vähendaks abiellumise kulusid. Lootuseks tugevamad ja kokkuhoidvamad pered, hoolivad isad, kindlustundega emad.
Haapsalu on populaarne abiellumise paik üle Eesti. Suvisel ajal leidub promenaadil ja piiskopilinnuses hulgaliselt omapäraseid ja romantilisi paiku, kus oma elu olulist rituaali läbi viia. Mitte ainult parim paik abiellumiseks, vaid ka parim paik abielus elamiseks võiks olla Haapsalu eesmärk.
President ei tohiks seda auhinda üle anda. Samuti peaks pidu pidama kuskil maakoha kultuurimajas ja Err-i peaks jõudma väike uudisnupp. Siis võib öelda, et tegemist on tõepoolest mingi seltskonna eralõbuga. Kui aga asja aetakse nii kõrgel tasemel, siis on ilmselgelt tegemist riikliku tunnustusega. Kui teha aasta üksikvanema auhind, kas siis ühel aastal annab president autasu abielus naisele ja teisel vallalisele/lahutatud emale? Või annab mõlemale emale korraga? Kui natuke järele mõelda, siis saab ju iga normaalne inimene aru, kui idiootne see on. Ja auhinna väljaandjad võiks jõuda 21. sajandisse. Ja siis võib veel artikli autor mõtiskleda selle üle, kui palju abielusid… Loe rohkem »
Kuidas saame seada kahtluse alla traditsioonilise perekonna väärtustamist!!!
Põlvest põlve on olnud oluline, et tütar läheb mehele ja poeg toob naise majja!
Perekond on üks rahvuse, kultuuri ja riigi jätkumise aluseid.
Eks peresid on erinevaid, aga neid, kes otsustanud oma vastastikust pühendumist abiellumisega kinnitada võib küll tunnustada-toetada. Suur samm iga pere elus.
Muidugi sõrmus sõrme,sest kui me otsime tegusat ja ühiskondlikult aktiivset aasta ema,siis peab ju tõesti isa ka kodus olemas olema, kes samal ajal lapsi kanseldab,kui ema karjääri teeb.
Valimised on alanud!
Kui tiitli annab üle president ja rahvusringhääling kannab üle siis pole see ühe MTÜ eraasi. Kuigi MTÜ võibolla korraldab kuid avalikkusele jätab mulje kui riiklikust tiitlist.
Abielu on teie valik. Ei pea seda teiste valikutest paremaks pidama. Garantiiks ei ole sõrmus sõrmes vaid vastastikune lugupidamine ja armastus.
#Sest lisaks emaksolemisele on naisele oluline teadmine, et tema ja laps(ed) on armastatud, hoitud ja kaitstud. Abielu(sõrmus) on selle sümboolne garantii.# paarikümne eurone lapsetoetus ei tekita mingisugust hoitud ja kaitstud tunnet emale selle töö eest, mis tal tuleb teha oma laste kasvatamiseks. riigikokutaja saab kopsaka pensioni toompeal magamise eest ja pilvetesse ulatuva (palga), kõiksugu hüved, paljulapselised ja üksikemad on aga kerjuse staatuses, ka enamus abielus olevaid. see rõngas sõrmes pole mingi garant, isegi mitte sümboolne