Anvar Samost. Arhiiv
Lähenevate kohalike valimiste kaks põhiküsimust on Keskerakonna ainuvõimu püsimine Tallinnas ning haldusreformijärgsed uued jõujooned mujal Eestis.
Kohalike valimiste kampaania on alanud. Rainer Vakra kleebistab Tallinnas vanu autosid, Urmas Klaas teeb Tartus ekskursioone, Reformierakond on – oskuslikult nagu alati –sõnastanud valimiste põhiteemaks kujuneda tõotava küsimuse ning Keskerakond nimetab esmaspäeva hommikul Tallinna linnapeakandidaadi.
2013. aasta volikogude valimistega võrreldes on seekord väga palju muutunud, võimalik, et rohkem kui ühelgi eelmisel korral.
Esiteks tuleb volikogusid ligikaudu kolm korda vähem. Mõned uued omavalitsused tulevad väga suured. Esmapilgul võib näida, et suured omavalitsused vähendavad valimisliitude võimalusi, kuid juba praegu on märke, mis osutavad vastupidisele.
Teine ja võimalik, et olulisem põhjus, miks need kohalikud valimised tunduvalt teistsuguseks kujunevad, on poliitilise maastiku täielik teisenemine eelmisel aastal. Reformierakond ei olegi enam valitsuses ning Edgar Savisaarest on saanud kohtu alla minev marginaalne keskerakondlane, kellest ei kuule nädalate kaupa midagi. Isamaa ja Res Publica Liidu toetus ei küüni enam üle valimiskünnise, EKRE populaarsus on aga sotside omast suurem.
Reformierakonna sisevalimistel lüüa saanud Kristen Michalile ei tõotanud Tallinna linnapeaks kandideerimine alguses midagi head. Tegemist ei ole just karismaatilise poliitikuga ning Tallinnas valitseva Keskerakonna vastu korruptsiooniteemaga minna olnuks Michali enda tausta arvestades keeruline. Eelmisel nädalal näitas Reformierakond aga taas, et neid ei peeta kampaaniasõnumite kujundamisel ilmaasjata Eesti erakondadest kõige osavamaks.
Küsimuse, miks taastoodab Eesti riik venekeelset haridust pakkudes keelepiiri pidi jooksvat eristaatust ning sotsiaalset ebaõiglust, püstitas juba palju varem õiguskantsler Ülle Madise. Oli märke, et just Tallinna kontekstis valmistus teemaga välja tulema EKRE, kuid Michal jõudis ette ning – mis veel olulisem – Reformierakonna esituses kõlab avaliku haridussüsteemi lasteaiast alates eestikeelseks tegemise plaan palju tõsiseltvõetavamalt.
Omal moel kasutab Reformierakond ära oma uudset rolli opositsioonis. Valitsuse juhterakonna vastutus oleks selle ettepaneku lauale panemise teinud keeruliseks, kui mitte võimatuks. Praegu tuleb küll vastata küsimusele, miks ükski Reformierakonna haridusminister varem probleemiga ei tegelnud, kuid see ei ole suur risk. Palju raskem on IRLil, sotsidel või isegi Keskerakonnal põhjendada, miks see halb plaan on.
Täielik õnn tuleks Reformierakonna õuele juhul, kui Keskerakond peaks esmaspäeval teatama, et nende linnapeakandidaat on Mihhail Kõlvart. Siis lendaks venekeelse hariduse teema eriti hästi. On siiski viiteid, et Keskerakond võtab ette kavala vangerduse ning toob kandidaadiks Mailis Repsi, kellest sai äsja kuue lapse ema ning kelle populaarsusel on all presidendivalimistel tehtud üllatavalt hea kampaania vundament.
Olenemata sellest, kelle IRL uueks esimeheks valib, on 2013. aastal Tallinnas tugeva tulemuse teinud erakonna väljavaated väga viletsad. Paljudes suurtes omavalitsustes ei soovi kohalikud IRLi tegelased langevat reitingut arvestades isegi oma nime all välja minna. Tallinnas on nad Vabaerakonda arvestamata ainsad, kelle asjus pole üldse selge, kes võiks nimekirja eesotsas olla.
Ka Vabaerakonna toetus pole algusaegadega võrreldes sama lootustandev ning selles valguses on otsus oma nimekirjaga kohalikel valimistel mitte välja minna lühinägelik. Kogu see meediakajastus, mis teistele erakondadele osaks saab, jookseb neist puhtalt mööda.
EKRE õngitseb samal ajal nimekirjadesse tuntud nimesid, kelle puudumine on nende kõige nõrgem koht. Suurt tungi poliitikasse kuskilt paraku ei paista ning on suur risk, et kolmanda järgu külalisstaarid midagi peale kuvandi klounistumise kaasa ei too. Ometi on just EKREs endiselt näha seda indu ja toonust, mida ei ole teistel erakondadel enam mitu aastat.
Päris kindlalt saab ennustada üht: võitlus Keskerakonna Tallinna ainuvõimu vääramise nimel paneb proovile Toompea koalitsiooni püsimise. Pealinna korruptiivse prügimajanduse kriitika ning Keskerakonna venemeelse tiiva 9. mai seiklused on vaid esimesed märgid sellest, mis tulemas on.
