Foto Arvo Tarmula
Valitsus kinnitas täna täiendavate taristuinvesteeringute programmi, mille kogumaht ulatub 135 miljoni euroni. Sellest Riisipere-Turba raudteelõigu ehitamiseks on ette nähtud kaheksa miljonit eurot.
Peamine osa täiendavateks investeeringuteks ettenähtud vahenditest panustatakse maanteeobjektide arenduseks. Tallinn-Pärnu suunalise Via Baltica maantee ehituseks on tulevatel aastatel eraldatud täiendavad 44 miljonit eurot. Lisaks nähakse ette Tallinn-Narva maanteel oleva ohtliku Aaspere-Haljala teelõigu 2+2 kujule viimist, mille jaoks eraldatakse 15 miljonit eurot. Samasse suurusjärku jääb ka Transiitteede programmi jaoks planeeritud eraldis.
Suur osa valitsuse poolt ellu viidavatest lisainvesteeringutest suunatakse ka raudteeinfrastruktuuri arendusse. Programm näeb ette Haapsalu raudtee esimese etapi Riisipere-Turba vahelise lõigu ehitust, mille jaoks on planeeritud 8 miljonit eurot ning täiendavaid investeeringuid Tallinn-Tartu raudtee ja Tapa-Narva raudtee kiiruste tõstmiseks kogumahus 32 miljonit eurot, millest 17 miljonit kulub Narva liini parendamiseks ning 15 miljonit läheb Tartu liini kiiremaks muutmiseks.
Kolmanda suurema investeeringuna nähakse ette regionaalsete lennujaamade arendamist, mis hõlmab endast Pärnu ja Kärdla lennujaamade rekonstrueerimist kogumahus 21 miljonit eurot.
Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on valitsuse eesmärgiks arendada käimasoleva teehoiukava, täiendava taristuinvesteeringute programmi ning 2021-2027 teehoiukava raames välja kõik Eesti põhimaanteed vastavalt liiklussageduse näitajatele ning tõsta põhilistel raudteetrassidel kiirused 135 km/h.
„Valitsuses kinnitatud objektid näitavad, et meie jaoks on tähtis viia ellu projekte, mis tagavad kõikidele piirkondadele paremad ja kiiremad ühendused. Muidugi jätkame juba varem planeeritud ning töös olevate objektidega, millest prominentsem on Tallinn-Tartu maantee ehitus, kuid on tähtis, et ka teised kaua oodatud projektid edasi liiguksid. Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu maanteede liiklustihedused on sarnased ning on selge, et mõlemad liinid vajavad edasisi arenguid. Tartu suunal on see pikalt plaanis olnud, kuid Via Baltica on seni kõrvale jäänud,“ selgitas majandus- ja taristuminister Kadri Simson objektide valikut.
Minister lisas, et kuna Euroopa Liidu praeguse rahastusperioodi vahendid on Eestis enamuses juba kasutatud, aitab täiendav investeeringuprogramm kaasa valitsuse eesmärgi täitmisele, milleks on Eesti majanduse paigalseisust edasi viimine. „Suuremahulised ehitused aitavad elavdada meie majandust. Teisalt püüdsime objekte valides arvesse võtta ka liiklusohutuse aspekte. Sellisest kaalutlusest on lähtutud näiteks Aaspere-Haljala vahelise ohtliku lõigu ehitusel ning usun, et kõik, kes on Tallinn-Pärnu maanteel sõitnud, teavad, millised olud seal liikuvate veoautode vahel valitsevad,“ kommenteeris Simson.
Raudteevõrgustiku arenguks tehtavad täiendavad investeeringud on ministri hinnangul vajalikud, sest Rail Balticu projektiga edasi liikumine ei tohi jätta seisma teiste liinide ehitust ning arengut. Raudtee ehituseks tuleb suunata senisest enam vahendeid ja arendada välja terviklik Eestit ühendav raudteevõrgustik. Tegemist on regionaalse aspektiga, raudteevõrgustiku areng parandab piirkondade võimalusi ning vähendab ääremaastumist. Lennujaamade rekonstrueerimiseks eraldatud vahendid aitavad samuti kaasa piirkondade ühenduste paranemisele ning omab konkreetselt Pärnu kontekstis suurt mõju kohalikule turismisektorile.
Transiitteede programm, mille jaoks eraldatakse 15 miljonit eurot, on mõeldud kohalike omavalitsuste toetuseks, kelle haldusalas olevaid teid transiitteedena. Sarnast programmi on rakendatud ka varasemalt, kuid selgelt väiksemas mahus.
„Valitsuses kokku lepitud investeeringud tabavad mitut kärbest korraga, pakkudes nii regionaalset mõõdet, kuid samas ka kiiremaid ja paremaid ühendusi suurte keskuste vahel. Kasvav liiklusohutus ning potentsiaalne majanduskasv kinnitavad tehtavate investeeringute vajadust,“ lõpetas Kadri Simson.
täiendaksin veel, et arengukavaga ette nähtud raudtee eelistamist on hea valimisvankri ette rakendada, kui erakondlikku saavutust
Eelmisel kuul Riigikogus vastuvõetud Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2050 eesmärgiks on ühistranspordi, sh raudteeliikluse suurendamine ja autoliikluse(maanteetranspordi)vähendamine. Samuti asulakeskuste koondumine raudtee-ja bussijaamade ümbrusse
Väga hea uudis.
See on Suur otsus! Läänemaa rahvale
Irvita aga pealegi. Kes hiljem naerab,naerab paremini. Raudtee
Haapsallu ehitatakse kindlapeale!!!
Raudtee haapsallu- tundub ju aprillinaljana . Puudub igasugune vajadus seda ehitada , sellest saab vaid suur rahade nõutleja kuna nõuab suurt dotatsiooni . Kas maksumaksja raha on tõesti vaid jaburduste tegemiseks . Samas nõuaks pigem harutee -haapsalu maantee õgvendusi ja korrastamist . Aga noh -kui valitsuses on sellised pommiga vastu pead saanud ….
miks sa irwe nii raudtee vastu oled, kas oled busiijuht, siis on arusaadav.
mõttes võiks selle vanarauapeal seal vaksalis juba pihta hakata, rööpmeseadjad, katlakütjad, vaksali-ja vagunikoristajad, jaamaülemad, semafori seadjad, rongikoostajad, piletimüüjad jne. , üks sadakond võiks juba tööle võtta
täiesti nõus sinuga….
Suund on õige. Turba on vähemalt suurem asustatud punkt ja iga meeter Rohuküla poole on hea.