Foto: Asso Puidet
Naiskodukaitse koormusmatkal Nõva ja Riguldi kandi metsades eelmisel nädalavahetusel tuli rajale läinud võistkondadel proovile panna oma vastupidavus ja rinda pista hullude ilmastikuoludega.
Tumedad varjud kolme-neljaliikmeliste salkadena vaikides lumetormis Nõva ja Riguldi metsade vahel liikumas. Sellist pilti võis kohata läinud laupäeva pärastlõunal, sest käimas oli naiskodukaitse koormusmatk, järjekorras juba 21. Esimest korda olid selle korraldajad naiskodukaitse Lääne ringkonna naised.
Koormusmatk on naiskodukaitse iga-aastane võistlus, kus panevad oma oskused ja vastupidavuse proovile neljaliikmelised võistkonnad. 15 kilo varustust, kõik üheks päevaks vajalik seljas, tuli läbida linnulennult 45 kilomeetri pikkune rada. Mitte lihtsalt rada läbi matkata, vaid jõuda õigeks ajaks ka rajale paigutatud 14 kontrollpunkti ning igas lahendada ülesanne. Kõrvalist abi ei tohtinud võistlejad rajal kasutada.
Koormusmatka ühe korraldaja, naiskodukaitse Lääne ringkonna instruktori Sveta Mustkivi sõnul on ülesanded sellised, mis eeldavad koostööd ja üksteise võimete tundmist. Näiteks pidi esimeses kontrollpunktis kolm võistkonna liiget hoidma sirgetel kätel palki ja samal ajal ära arvama sõnu, mida neljas kaaslane neile seletas. Ühtset tegutsemist nõudis ka rehvidel soo ületamine, takistusrada ja nii mõnigi teine kontrollpunkt. Mõnes kontrollpunktis tuli aga näidata oma erialaseid oskusi nagu sõlmede tundmine, meditsiin ja lõkketegemine. Lõpuks pidid naised vastama viktoriiniküsimustele ja viimase kilomeetri finišisse jooksma.
Katsejänestena tegid esmalt raja läbi kodutütred. Esimene neljaliikmeline võistkond läks rajale reede õhtul kl 23, siis kümneminutiliste vahedega riburada pidi järgmised 17 võistkonda. Ilm oli küll veel hea, kuid pimedus ei teinud võõral maastikul liikumist kergemaks. Ka vastutegevus teedel, mille eest pidid võistkonnad end hoidma, sundis naisi rohkem metsas müttama.
Katkestajaid oli juba pärast esimest kontrollpunkti. Naiskodukaitse Lääne ringkonna liige Ivika Raudsepp, kes ise on mitmel sellisel matka osalenud, nimetas sagedasemaks katkestamise põhjuseks ebasobivat varustust – villis jalgade ja katki hõõrutud õlgadega ei matka kaugele. Raudsepp lisas, et kindlasti vähendab motivatsiooni magamatus, samuti see, kui kontrollpunktide ülesanded kõige paremini ei õnnestu. Mustkivi lisas, et ka marsruudilt eksimine on üks katkestamise põhjusi, sest võistlustel kehtib reegel, et kontrollpunkti tuleb jõuda ettenähtud ajal. Mustkivi selgitas, et kes hiljaks jääb, saab ühel korral võimaluse lohutusringiks. See tähendab, et ta peab kõik teised võistkonnad endast mööda laskma ja saab viimasena hakata ülesannet täitma. Teist hilinemist enam ei andestata.
Võistlejad valmistusid kõikvõimalikeks kriisihetkedeks, aga seda, et teisel võistluspäeval võib tulla lumetorm, mis katab maa mitme sentimeetri paksuse lumevaibaga ning puhub nii tugev tuul, et lagedamal kohal sajab lumi risti, ei osanud keegi ette näha. Just sellistes oludes tuli lahendada lõkkeülesanne, mille tarbeks pidid võistkonnad teel lõkkematerjali korjama, süütepulgaga lõkke süütama ja selle kohal nööri läbi põletama. Mõnel võistkonnal õnnestuski lõke lumetormis põlema saada ja nöör läbi põletada. Nii võistlejate kui ka kontrollpunktides olijate riided olid peagi ligemärjad. Ilmselgelt oldi tänulik sooja tee eest, mis staabist kontrollpunktidesse laiali viidi.
Järjest lisandus katkestajaid. Olud muutusid nii karmiks, et jooksvalt otsustasid korraldajad kolm kontrollpunkti vahele jätta ja võistlejad meditsiinipunktist otse lõpujooksule suunata. 18 rajale läinud võistkonnast pidasid lõpuni vastu pooled – üheksa.
Lääne ringkonna võistkond koosseisus Eda Tamme, Malle Karm, Reili Rae ja Anne Kull oli eksimise tõttu sunnitud katkestama veidi enne lõppu. Võitjaks tuli Rapla I võistkond, teise ja kolmanda koha pälvisid vastavalt Rapla II ja Valga.
