Mare Tereping. Arhiiv
Kaks aastat tagasi plaanis kolmene seltskond – Mare Tereping, Rea Raus ja Mari Kuli – Haapsallu erakooli. Toonase idee poolest alustanuks kool juba möödunud sügisest. Praegu Haapsalus erakooli ei ole ja selle rajamise mõte on pandud pausile.
„Lõpuks lõime põnnama,” ütles Tereping.
Kõigepealt hakkas kooli rajamise kavatsust takistama raha. Esiteks plaanis umbes kaks aastat tagasi toonane haridusminister Jürgen Ligi lõpetada erakoolide rahastamise. Seejärel sai algatusrühm linnavalitsuselt teada, et saab sealt vaid moraalset toetust, kuid mitte majanduslikku. Suurim takistus kooli rajamisele oli aga inimese puudumine, kes asja kätte võtaks.
„Kui endal oleksid selles vanuses lapsed, siis võib-olla pingutaks naba paigast ja teeks kooli,” ütles Tereping, kes ise oma põhitöö kõrvalt uue kooli rajamisega tegelda ei jõua, kuid kes on nõus koolile ideoloog olema.
Tema sõnul oleks koolile olnud vaja kaht kuni nelja inimest, kel olnuks isiklik vajadus ja motivatsioon erakooli teha. Kogu eeltöö, mis puudutab näiteks õppekava, selle kinnitamist jm, on algatusrühm juba teinud.
Kümmekond lapsevanemat, kes käisid kooli rajamise aruteludel, olid Terepingi hinnangul pigem nõus minema vooluga kaasa, kui keegi teine juhtimise enda kätte võtab.
Kuigi üks kooli rajamise põhjusi oli alternatiivi puudumine siinses koolivõrgustikus, on Terepingi hinnangul nagunii praegu koolivõrk muutumas ja uuenemas – osa koole pannakse kinni või ühineb teiste koolidega. Sedakaudu võib juhtuda, et varem rahulolematu lapsevanem leiab oma lapsele uuenenud koolivõrgustikust meelepärase kooli.
Erakoolis oli plaanitud rakendada õppekava nii, nagu see riiklikus õppekavas kirjas on: tunde omavahel lõimida ja õppida tegevuse käigus. Vahepeal on ka mõni konkreetsem tund. Terepingi sõnul on rajatavas koolis lihtsam rakendada uus õppekava, kui muuta senist, vana kooli oma.
Terepingi sõnul olla toona Haapsalu aselinnapea Liina Põld mõtet igati kiiduväärseks pidanud, kuid lubas kooli toetada vaid moraalselt, näiteks otsida maja. Majandama oleks aga kool pidanud end ise.
„Julgus kaob, kui linn ei toeta,” ütles Tereping.
Linn pakkus Terepingi sõnul toona koolimajaks praegust Nikolai kooli hoonet, kuid see vajanuks moodsa kooli rajamiseks suurt remonti. Algatusrühm ise mõtles Wiedemanni 14 hoonele, mis oleks samuti vajanud remonti, kuid asukoht olnuks hea: raamatukogu üle tee, Wiedemanni spordihoone vahetus läheduses. Samuti mõeldi mõne praeguse lasteaia kasutuselevõtule, sest Terepingi sõnul jääb Haapsalus varsti üks lasteaed tühjaks.
Koolitasuks planeeriti 160 eurot kuus ning alustada esimese kooliastme ehk 1.–3. klassiga.
Mõtet erakool luua ei ole Tereping veel täiesti maha matnud. See on praegu pausi peal. Kui ilmub keegi, kes on nõus vedamise enda peale võtma, minnakse mõttega edasi.
Nüüd on toonasest ideest alles jäänud vaid suhtlusvõrgustikus Facebook olev grupp, kuhu algatusrühma liige Mari Kuli aeg-ajalt lastekasvatuslikke artikleid lisab. Grupil on praegu veidi üle saja liikme.
