14

Helmen Kütt: eakamate inimeste elujärg paraneb, kuigi visalt

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Helmen Kütt. Foto: Albert Truuväärt / Riigikogu kantselei

Helmen Kütt. Foto: Albert Truuväär

On päris kindel, et suurem osa meie pensionäridest on juba enne 1. aprilli oma seekordse pensionitõusu numbri välja uurinud või välja arvutanud. Olen isegi mitmel kenal proual aidanud rehkendada, millise pensionisummaga ta aprillist alates arvestada võib. Erilist üllatust seega pole – pärast seda, kui valitsus kinnitas märtsi alul uue pensioniindeksi on laiemalt teada, et 2017. aastal ületab keskmine vanaduspension 400 euro piiri. Eesti keskmine pension on jõudnud 416 euroni, mida saavad siis 44-aastase tööstaažiga inimesed.

Riikliku pensioni 5,1-protsendiline kasv võib tunduda pisike, aga ometi on ta järjekindel liikumine eakamate inimeste elujärje parandamise suunas. Keskmise vanaduspensionäri rahakotti jõuab täiendavalt 17,4 eurot ja pensionäridest abielupaar saab igakuiselt pere eelarvesse juurde 35 eurot. Sellesse saab suhtuda mitmeti.

On minugi kõrvu kostnud nurinat pensionilisa väiksuse üle, mis osaliselt on õigustatud. Jah, võrdluses Soome või Rootsi eakaaslastega on enamik meie pensionäridest vaeslapsed. Samas on Eestis makstavad pensionid märksa suuremad Läti ja Leedu omadest. Rääkimata mitmest teisest riigist, meie saatusekaaslasest.  

Tahan siinkohal kinnitada, et sarnaselt viimaste aastatega toimub ka tänavune pensionitõus maksimaalses riigile jõukohases mahus. Valitsus kohus on tagada, et pensionid kasvaksid ka edaspidi ja seda olukorras, kus eakate inimeste osakaal ühiskonnas aina kasvab. Üle ja ümber ei saa sellest, et pensionide vundamendiks on majanduskasv ja tööhõive. Mida suuremad on palgad ja mida jõukam on ühiskond tervikuna, seda parem vanematele inimestele.

Olgu öeldud, et aprillikuine pensionide indekseerimine läheb riigikassale tänavu maksma  65,5 miljonit eurot. Kokku toob see rahalisa enam kui 417000 inimesele, vanaduspensionäride kõrval ka töövõimetus- ja toitjakaotuspensionäridele.

Kindlasti valmistab inimestele heameelt see, et jätkuvalt kehtib põhimõte, et keskmine pension on tulumaksuvaba. Maksupoliitilist pööret on aga oodata tuleval aastal, mil maksuvaba tulu kerkib 500 euroni. See tähendab, et ka kõigilt pensionitelt, mis on väiksemad kui 500 eurot, ei pea siis enam maksu tasuma. Ja mõistagi on see samm päris tõhusaks abiks palgasaajatele, eriti neile, kes teenivad miinimumpalka või sellest mõnevõrra kõrgemat töötasu. Võrdluseks olgu öeldud, et sel aastal kehtib Eestis 470 euro suurune  alampalk ja 180 euro suurune tulumaksuvaba miinimum.

Positiivse poole peale võib lugeda ka selle, et riik toetab alates 2017. aastast esmakordselt üksi elavaid pensionäre. Tänavu on uue toetuse suuruseks 115 eurot ja seda makstakse kord aastas, täpsemalt oktoobris neile üksi elavatele eakatele, kelle vanaduspensioni jääb alla 470 euro. Tingimuseks on, et inimene peab rahvastikuregistri andmetel olema üksi elanud vähemalt 1. aprillist kuni 30. septembrini. Toetust ei tule eraldi taotleda, sotsiaalkindlustusamet maksab  selle oma andmetele tuginedes välja. Pole ju kellelegi uudis, et ühe pensioniga on palju raskem toime ja et pahatihti kimbutab peost suhu elamine just üksi jäänud eakaid. Eriti veel siis, kui lähedasi pole või on perekondlikud sidemed katkenud. Riigi täiendav abi peaks nende kitsikust leevendama.

Usun, et kaudselt mõjutavad vanemaealiste elu ka mitmed teised valitsuskoalitsiooni poolt ellu kutsutud algatused. Teatavasti on pensionärid stabiilse sissetulekuga, mistõttu aitavad nad sageli hoopis oma lapsi ja lapselapsi. Nende raha toel on nii mõneski peres rasked ajad üle elatud ja lastele riided selga ostetud. Lastetoetuste pidev tõus ja eriti juulist ellu astuv 300 euro suurune lasterikka pere toetus on kahtlemata olulised asjad, mis teevad rõõmu ka vanaemadele ja vanaisadele. Ja toovad paljudele ka kergendust, eriti kodudes, kus elab koos mitu põlvkonda.  

On omamoodi sümboolne, et igal aastal kerkivad koos kevade saabumise ja looduse tärkamisega ka pensionid. Vaikselt, kuid visalt. Kaunist kevadet kõigile ja üksteise märkamist ning hoidmist!

Helmen Kütt

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, SDE

 

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
penskar
penskar

Eks me näe, kelle poolt need pensionärid valimiste ajal on? Kutsun kõiki EKRE–t valima. Ainus erakond kelle peale võib veel loota.

Vot+kus
Vot+kus

Elul pole viga midagi kui elatakse kahekesi ja tervis enam-vähem korras, vastasel juhul…

tõesti
tõesti

või, et paraneb,aga visalt. Artikkel on valel kuupäeval sattunud, täna oleks õige päev aprillinaljaks.

uskmatu+toomas
uskmatu+toomas

Kütil õigus ka mina ei suuda otsustada kuhu see pensionitõusu raha investeerida ! Riik on pannud eakad inimesed väga raskesse olukorda.

see
see

on aprilli nali

nojah
nojah

ühel lõunal ühes Haapsalu söögikohas, sealt muud polnudki kui ainult eakad, polnud istudagi kuskile, päris hästi läheb, ise küll iga lõuna väljas ei käi 🙂

jah
jah

olid vist sotsmaja supiköögis

ah et
ah et

eakate elujärg paraneb,kuigi visalt. No ei parane ikka küll. Mida parandab 17-18 eurot pensionitõusu vanainimese toidulaual või arstiabis. Häbenege, seadusetegijad,see on solvav ja alandav oma elutöö teinud inimeste kohtlemisel.

piinlik
piinlik

on lugeda seda ümmargust juttu, näib,et need ,keda oleme riigivalitsemisele valinud ei adu kui vaene ja alavääristatud on suurem osa pensionäre. Häbi peaks olema reklaamida seda 17eurot,et inimväärselt elada on vaja 170eurot lisada.Tehke silmad lahti seal riigikogus ja vaadake ringi kuidas elu tegelikult ON.

mulla annus
mulla annus

see toimub ainult juba sealpoolsuses, vanajumala valitsemise all, siinpoolsus ainult kiirendab seda

Nii+ongi!
Nii+ongi!

Ja veel riigikogulaste pensionid, nende jaoks riigil raha küll! Vaevalt, et need ainult 15 eurot juurde saavad 4 aasta istumise eest?! Neil tõuseb ikka sadades

wpDiscuz