Johannes Mihkelsoni keskus süüdistab Pagulat ebaprofessionaalsuses

Pagulased eile Haapsalu linnavalitsuse ees. ARVO TARMULA

Mihkelsoni keskus avaldas Pagulaga lepingu katkestamise põhjused, Pagula juhi sõnul on süüdistused formaalsed.

Johannes Mihkelsoni keskuse tugiisikuteenuse juht Juhan Saharov ütles eile Lääne Elule, et leping Pagulaga katkestatakse 31. märtsist, sest Pagula töös on tõsiseid vajakajäämisi. „Tahtsime vajakajäämiste tõttu lõpetada lepingu juba detsembris,” ütles Saharov.

Lepingu järgi peavad tugiisikud olema koolitatud. „Pagula ei koolitanud ühtegi oma tugiisikut,” ütles Saharov. Saharovi sõnul põhjustas see „tugiisikute liigse läheduse” sõjapõgenikega.

„Pole ülevaadet oma rollist ega piiridest. Tugiisikule kehtivad reeglid. Tegemist pole sõpruskonnaga,” ütles Saharov.

Aprillis saab esimesel pagulasperel Haapsalus elatud aasta, teisel kümme kuud, kolmandal seitse kuud. Saharovi sõnul peaksid pered olema selle aja peale rohkem kohanenud.

„Lepingu järgi peab viivitamatult teatama olulistest sündmustest,” ütles Saharov. Tema sõnul ei ole Pagula seda teinud. „Millest ei teatatud, oli perevägivald, mis kulmineerus novembris süütamisähvardusega. Märgid aga olid enne. Pagula ei teavitanud sellest ka linnavalitsust,” ütles Saharov.

Kolmas lepingu lõpetamise põhjus oli Saharovi sõnul kliendilepingute ja tegevuskavade puudumine.

Pagula tegevjuhi Innar Mäesalu sõnul ei vasta süüdistused tõele. „Aga jah, kui ikka väga tahta, siis formaalselt võib nende põhjal tõepoolest lepingu lõpetada,” ütles Mäesalu.

Kliendilepingud ja tegevuskavad, küll hilinemisega, on koostatud ja  esitatud veebruaris. Perede kohanemist on Mäesalu sõnul takistanud riigi pakutav puudulik keeleõpe – sada tundi, millega ei saa keelt selgeks, see aga põhjustab kapseldumist. Viimane võib omakorda viia perevägivallani.

Et kapseldumist vältida, on Pagula kaasanud vabatahtlikud. Ühing korraldab vaba aja veetmist – mehed käivad sulgpalli mängimas, naised saalitrennis, lapsed ujulas. „Me ei peaks seda üldse tegema, aga teeme, see on loomulik,” ütles Mäesalu. Treeningud ja ujulapiletid on maksnud Pagula ise. Mihkelsoni ühingult saab Pagula 600 eurot pagulase kohta kuus. „Seda, et oleme nõutavast rohkem teinud, on kuidagi transformeeritud liigseks sõbrustamiseks, aga oleme teinud kõik selleks, et pered tunneksid ennast hästi,” ütles Mäesalu.

Mäesalu sõnul on Mihkelsoni keskus omakorda viivitanud arvete maksmise ja muuga. „Kahe pere kohta tegime taotluse tugiisikuteenust pikendada. Vastust ei ole. Kuidas nad saavad põhjuseks tuua ebakorrektsust, kui nad ka ise ei ole korrektsed,” arutles Mäesalu.

Perevägivallast teavitamise kohta ütles Mäesalu, et pere ei teavitanud ka neid enne, kui asi läks hulluks. Saharovi väide, nagu hoidnuks Pagula süütamiskatse kohta teavet kinni, on Mäesalu sõnul täiesti vale.

Pagula tugiisikud olid alguses tõepoolest koolitamata. Mäesalu sõnul on tegemist väga spetsiifilise koolitusega ja peale Johannes Mihklesoni keskuse neid Eestis keegi ei paku. Jaanuaris läbis keskuse korraldatud koolituse üks tugiisik, teist, Ingrid Hassaani ei lubanud keskus koolitusele, mistõttu loobus Hassaan tugiisikute koordinaatori tööst. Mäesalu ütles, et otsis võimalikku koolitust igalt poolt, aga ei leidnud, küsis keskusest abi, aga ei saanud. „Öeldi, et peame ise koolituse korraldama, et nemad ei aita,” ütles Mäesalu.

Juhan Saharovi sõnul teadis Pagula väga hästi, et tugiisikud peavad olema koolitatud, ja olema seetõttu ka valmis neid ise koolitama. Hassaani koolitamisest keeldus keskus tõepoolest. „Me ei koolitagi igaühte,” ütles Saharov.

Pagula kolmas tugiisik pole koolitust läbinud, aga tal on kraad psühholoogias. „Sobivamat inimest selle koha peale on raske leida,” ütles Mäesalu.

Eile pöördus Mäesalu ministeeriumi poole, et Pagulal võimaldataks tegutseda otse ministeeriumi alluvuses, mitte Mihkelsoni keskuse kaudu. Esimesed kuud töötaski Pagula niiviisi, siis aga võitis Mihkelsoni keskus riigihanke ja juunis sõlmiti alltöövõtuleping. Pagula ise ei saanud riigihankes osaleda, sest ei vastanud tingimustele – hanke üks tingimusi oli aasta tegutsemist.

Peale Mihkelsoni keskuse tegeleb Eestis pagulastega ka MTÜ Pagulasabi, kelle tugiisikud töötavad vabatahtlikena. Pagulasabi juht Eero Janson ütles Lääne Elule, et neil ei ole tulnud ühtegi tugiisikut välja vahetada, kuid liigne lähedus, kui see viib sõltuvussuhteni, võib olla halb. Pagulasabil on iga pere kohta kaks tugiisikut.