Läänlased said esimese haigekassa tunnustatud psühholoogi

Psühholoog ja psühhoterapeut Moonika Bukotkin julgustab inimesi vastuvõtule tulema. Foto: Arvo Tarmula

Veebruarist töötab Läänemaa haiglas kliiniline psühholoog Moonika Bukotkin.

Ta on esimene psühholoog Läänemaal, kelle juurde saavad perearstid saata oma patsiendid nii, et haigekassa selle kinni maksab. Kaks aastat on igal perearstil teraapiafondis ette nähtud raha, mida saab kulutada ainult patsiendi kliinilise psühholoogi juurde saatmisele. Siiani tähendas see Läänemaal, et patsient tuli saata Tallinna. Moonika Bukotkini kabinet on aga Haapsalu perearstikeskuses. „Ma arvan, et meie arstid ei oskagi veel hinnata, kui suur kasu temast tõuseb,” ütles Läänemaa haigla ravijuht Kai Tennisberg Haapsalust pärit psühholoogi kohta, kel on seljataga 14 aastat tööd PERHi psühhiaatriakliinikus Tallinnas.

Füüsiline või psüühiline vaevus

Kliiniline psühholoog saab aidata psüühiliste häirete, sh ärevushäirete ja depressiooni sümptomite all kannatajaid. „Ärevushäired on suur pakett, kus on foobiad, paanikahäired, üldistunud ärevus. Kogetakse tugevat psühholoogilist häiritust ja kehalisi sümptomeid, näiteks süda klopib, iiveldab, mõnel käib pea ringi,” kirjeldas Bukotkin.
Kuna osa ärevushäirete sümptomeid on kehalised, minnakse nendega enamasti tavalise arsti juurde. Aga tavaarst vaatab patsiendi läbi ja peab nentima, et füüsiliselt on kõik korras. „Nii need patsiendid käivad ja käivad, aga vajavad tegelikult midagi muud,” ütles Tennisberg.

Läänemaa haigla eriarstid võivad samuti saata kliinilise psühholoogi juurde. „Näiteks psühhiaater või neuroloog, aga miks mitte ka kardioloog, kui ta leiab, et südamekaebuste põhjus ei ole kehaline ning terviseärevus põhjustab inimesele stressi ja segab igapäevaelu,” ütles Bukotkin.
Nüüd saavad nii raviarstid kui ka perearstid saata sellise patsiendi kliinilise psühholoogi juurde, kes esmalt määrab, millise psüühilise häire all inimene kannatab, ja vajadusel viib läbi teraapia, mis aitab häirest lahti saada või sellega toime tulla.
„Tavaline ehmatus on ju ka lühiajaline ärevus, aga mitte häire. Häire on siis, kui see segab elu ja toimetulekut,” ütles Bukotkin. „Kui negatiivsed emotsioonid, näiteks masendus või pinge, on pikaajalised, segavad tööleminekut, suhtlust ja poodiminekut ning inimene kogeb sellest tulenevat stressi, siis saame öelda, et on kliiniline juhtum,” lisas ta.

Tähenduste ümbermängimine

Eesti meditsiin tunnustab kolme psühhoteraapia suunda: kognitiiv-käitumuslikku, pereteraapiat ja psühhoanalüüsi. Moonika Bukotkinil on kognitiiv-käitumusliku ja pereteraapia pädevus. „Inimene kulgeb olukorrast olukorda ja igas olukorras annab sellele tähenduse. Vastavalt tähendusele kutsub ta endas esile tundmused, mille tõttu tekib kehaline reaktsioon ja muutub käitumine,” kirjeldas Bukotkin kognitiiv-käitumuslikku käsitlust.

Näiteks tuleb inimesele vastu koer. Inimene võib sellele kohe anda tähenduse, et nüüd see hammustab, ning reageerib ärevuse ja hirmuga. Sellele järgneb pulsi kiirenemine ja vererõhu tõus, võib-olla lähevad käed higiseks. Lõpuks jookseb inimene koera eest minema. Kõrvaltvaatajale võib see kõik näha välja hoopis teistmoodi – inimene ja koer sattusid kokku, midagi ei juhtunud, aga inimene jooksis minema.

„Emotsioonid erinevad. Teisele inimesele tähendab koer armsat loomakest. Ühel vallandub endorfiin, teisel adrenaliin,” ütles Bukotkin. „Mina uurin koos inimesega esiteks tema sisemist tõlgendamisskeemi, püüame seda ümber sõnastada. Otsitakse ebarealistlikku, ebafunktsionaalset, jäika, mustvalget, kõikehõlmavat ja äärmuslikku,” selgitas Bukotkin. „Teraapia tulemus võiks olla kognitiivse paindlikkuse suurendamine, oskus täpsustada mõtteid oludele vastavalt ja seeläbi parandada emotsionaalse eneseregulatsiooni võimet.”

Julgemalt vastuvõtule

Bukotkini sõnul on esimese kuu jooksul käinud tal Haapsalus paar patsienti päevas, nii perearstide saadetuid kui ka haiglas ravil olevaid. Haapsalu perearst Andri Meriloo on juba kasutanud võimalust saata abivajaja kliinilise psühholoogi vastuvõtule. „See on suureks abiks. Nüüd ei saada paljusid kergete psüühikahäiretega inimesi psühhiaatri, vaid psühholoogi juurde,” ütles ta. „Psüühiliste muredega inimesi käib päris tihti, üks-kaks päevas,” ütles ta.

Moonika Bukotkin julgustas inimesi vastuvõtule. „Siiani on psüühiliste hädade korral abi otsimine seotud valehäbiga,” ütles Bukotkin. „Aga väga paljud psüühikahäired ei ole vaimuhaigused ja ka viimaste puhul on tänapäeva psühhiaatrias hea toon pakkuda integreeritud ravi, mis tähendab ka kohtumisi kliinilise psühholoogiga.”

Teraapiaseanss maksab üle 30 euro

Saatekirja alusel maksab teenuste eest haigekassa. Kes aga soovib otse vastuvõtule tulla, peab haiglale tasuma haigekassa hinnakirja alusel ise. Teenuseid on mitmesuguseid, näiteks psühhoteraapia seanss maksab 31.61, konsultatsioon 22,35 ja pereteraapia seanss 42,01 eurot.