Pearätiga võib avalikus kohas liikuda, kuid tööandja võib selle kandmise keelata. Foto: Urmas Lauri
Euroopa Liidu Kohus otsustas, et ettevõtja sisekorra eeskiri, mis keelab muuhulgas islami pearäti kandmise, ei ole diskrimineeriv ning on seega lubatav.
Euroopa kohus leidis, et keeld kanda islami pearätti, mis tuleneb eraettevõtja sise-eeskirjast, mis keelab nähtava poliitilise, filosoofilise või religioosse tunnuse kandmise töökohal, ei ole direktiivi tähenduses otsene diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste alusel, teatas kohus teisipäeval.
Euroopa kohus tegi oma otsuse seoses Belgias elava islamiusku Samira Achbita kaebusega äriühingu G4S Secure Solutions vastu, kus ta töötas administraatorina. Kui ta pärast kolmeaastast töötamist nõudis luba ilmuda tööle islami pearätiga, öeldi tema tööleping üles, kuna G4S-is kehtib nähtavate usuliste, poliitiliste ja filosoofiliste tunnuste kandmise keeld. Achbita asus seejärel nõudma Belgia kohtutes G4S-ilt kahju hüvitamist, kahes esimeses kohtuastmes edutult. Belgia kassatsioonikohus pöördus Euroopa Liidu Kohtu poole palvega tõlgendada liidu direktiivi võrdse kohtlemise kohta töö saamisel ja kutsealale pääsemisel. Belgia kohus palus sisuliselt selgitada, kas keeld kanda islami pearätti, mis tuleneb eraettevõtja üldisest sise-eeskirjast, on otsene diskrimineerimine.
Euroopa kohus märgib, et ettevõtja soov näidata nii era- kui avaliku sektori klientide suhtes välja neutraalsust on õigustatud eelkõige juhul, kui see puudutab vaid töötajaid, kes puutuvad kokku klientidega. Nimelt on see soov seotud ettevõtlusvabadusega, mida on tunnustatud hartas. Poliitilisi, filosoofilisi või usulisi veendumusi väljendavate nähtavate tunnuste kandmise keelamisega saab tagada neutraalse poliitika nõuetekohase kohaldamise, tingimusel et seda poliitikat tõesti järgitakse järjepidevalt ja süstemaatiliselt. Liikmesriigi kohus peab kontrollima, kas G4S oli enne Achbita töölt vabastamist kehtestanud selles küsimuses üldise ja ühetaolise poliitika.
Achbita kohtuasjas jõudis 2016. aasta mais samale seisukohale Euroopa Liidu Kohtu kohtujurist, kes leidis, et ettevõtetel on õigus keelata töötajatel nende religioonile omaste nähtavate sümbolite nagu näiteks islami pearäti kandmise.
Samas teises sarnases kohtuasjas, kus Prantsuse ettevõtte Micropole klient nõudis ettevõttelt, et talle ei osutaks teenuseid enam naistöötaja, kes kannab islami pearätti, pidada õigustatuks ning leidis, et ettevõte ei saa oma töötajalt nõuda pearätist loobumist ega ole õigustatud ka tema vallandamine sellisel juhul.
Euroopa Liidu Kohus leidis, et tööandja tahet võtta arvesse kliendi soovi, et teenuseid ei osutaks enam naistöötaja, kes kannab islami pearätti, ei saa pidada oluliseks ja määravaks kutsenõudeks direktiivi tähenduses.
Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tegi juba 2015. aasta novembris otsuse, milles andis riigile õiguse keelata avalikes ametites töötavatel mosleminaistel islamile omaste peakatete kandmine. Otsuse aluseks sai juhtum, kus Prantsuse võimud keeldusid pikendamast Nanterre´i haiglas ja sotsiaalkeskuses töötanud naise töölepingut, kuna ta keeldus tööl ära võtmast oma pearätti.